pühapäev, veebruar 26, 2012
Mida oleks Itaalial täna tähistada?
laupäev, jaanuar 28, 2012
Veelkord stereotüüpidest
Provotseerivalt kirjutatud, on see lugu rahvuste erinevast psühholoogiast ja sellest, kuidas euro põhiliseks veaks on eri rahvuste surumine samadesse raamidesse.
Meie ja nemad
teisipäev, mai 10, 2011
Väljapressimine itaalia moodi ja sotsiaalvõrgustikud
Liiga vaimukas video, et seda mitte jagada :)
Kiirtõlge:
"Kohver rahaga, kus see on ? Saimon, kus on mu raha?"
"Millest sa räägid? Kas ma siis ei andnud juba?"
"Loen kümneni. Kas ütled mulle, kuhu peitsid raha või vahetan su facebooki staatuse!"
"Kuidas sul õnnestus sinna sinne pääseda?????? Kes andis sulle passwordi????????"
"Üks...........kaks........"
"Kuula mind...ma andsin sulle köik, mida sa tahtsid! Mida veel? Räägime...tsviilsete inimeste moodi"
"......kolm......."
"Mu jumal!!!!!! ok, ma palun sind, pane püstol ära, aga ma ei räägi sinuga sellistes tingimustes."
"Kuidas soovid......neli......"
"Su raha on Pariisis, aga kui sa jätad rahule mu profiili, siis ma vannun sulle, et....."
"Ei ole Pariisis..........viis........"
"......ma leian selle raha sul üles...Aga kui puutud mu profiili....kui sa seda puutud......ei anna ma sulle midagi!"
"...kuus..."
"Kuula mind!!!!! Ainus viis jõuda oma eesmärgini on sul ..........eiiiiiiiiii!!!!!eiiiiiiiiiiiii!!
(ähvardaja avaldab Saimoni profiilil tuntud berluskoonlaste laulu " Jumal tänatud, et Silvio on olemas")
"Kas arvad, et on tegemist mänguga!!!! Arvad, et on mäng!!!!!!!Ma hävitan su!!!!!!"
"Raisk!!!!!! Raisk!!!!!!!"
(ähvardaja kirjutab staatusesse "Ma hääletasin....")
"Kus on raha???? Seitse!!!!!
"Ma vannun,et ma tapan su!!!!! Vannun jumala ees, et tapan su!!!!!!!!!!!!!"
"Kaheksa!!!!!
(ähvardaja kirjutab staatusesse püstoliga "Hääletasin Berlusconit" suunates püstolitoru "send"i peale)
"Ma palun sind, sa ei tohi mind niimoodi hävitada.....ära tee seda..... mul on facebookis, sõbrad....ema...... ülemus..."
"Üheksa...!"
"Kuula mind....tahan kaastööd teha....aga kui sa selle asja avaldad, siis on minu jaoks kõik läbi....pead tegema, seda mis õige....seda, mis tead, et on õige....ära tee seda....."
....kümme...."
(ähvardaja vajutab "send"ile"
"EEEIIIIIIIIII!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! EEEEEEIIIIIIIIII!!!!!!!!"
(järgnevad kommentaarid facebookis:
- ja sa tunnistad seda? Milline julgus!
- näe, kes oli, kes teda hääletas! Kui ma su kätte saan, siis peksan su läbi!
-(pruut) meie vahel on köik läbi. Addio!
-(isa, sirbi ja vasaraga profiilipildis) mu poeg, ma pettusin sinus
-parem gay kui berluskoonlane
-(ülemus) sa oled vallandatud
-(sõber) ma olen seda alati kahtlustanud
-ära naljata, ma ei usu...just sina :(
-ma kustutan su sõprade nimekirjast
-buuuuuuuh!
-ka mina hääletasin teda! Ta on suur!
-tahaksin olla sinu ajus, et natuke puhata
teisipäev, detsember 28, 2010
Aasta, mis on tulekul
reede, veebruar 19, 2010
Elu Võrgu sees ehk Kuues Võim (2)

Galimberti arvates on tegeliult toimumas koperniklik revolutsioon, sest maailm ei ole enam püsiv, paigalolev. Paigalolev on nüüd inimene ja maailm pöörleb (arvuti vahendusel) tema ümber, keerates pea peale ürgajast saadik kehtinud elukogemuse terminid.
neljapäev, veebruar 11, 2010
Elu Võrgu sees ehk Kuues Võim (1)

Uljaid võrdlusi aga kõrvale jättes :) on siiski vaieldamatu, et midagi on meie mõtlemisviisis muutunud. Midagi on meie olemises muutunud. Ma ei ole sugugi kindel, et see mulle meeldib.
neljapäev, jaanuar 14, 2010
Ettekuulutus
Uus number on selline , mis tekitab tunde nagu oleks võimalik tulevikku nuusutada, aga elul on sellest ükskõik.
Juhtuvad asjad, mis on ikka juhtunud. Isegi Tiber ujutab üle nagu eelmiselgi aastal.
Ometigi tahaksin mõnikord, et Muutus oleks käega katsutavam, ilmsem, kärmem.
Oodates nagu Columbuse laeval, millal maa paistma hakkab, teadmata kas see, mis tuleb, on õnnistus või vaev.
Uuesti tuleb ka jõhkrus, võimutsemine.
Calabrias, Rosarnos tõusid üles aafriklased. Keegi kohalikest tulistas nende pihta. Justkui aastal 2008 Castel Volturnos. Ka siis otsustasid nad vastu hakata. Prügikaste põletades, autosid tagudes nagu kõik nurka aetud elusolendid, kui otsustavad, et nüüd on piir.
Orjad ja Calabria - seegi on kummalisel kokkusattumusel juba juhtunud. Aastatuhandeid tagasi
Tollaegsetel orjadel oli juht nimega Spartacus. Neil praegustel pole sedagi.Neil pole Spartacuse ja tema kaaslaste gladiaatorlikke võitlusi, vaid prügirottide paskne argipäev. Korjates tomateid, apelsine või mandariine ebainimlikes tingimustes, janus ja näljas, kellegi rikkuse oma eluga kinni makstes.
Aastatuhandetega pole vist kuigi palju muutunud - see, kes võimul, skandaliseerub rõhutu vastuhakust. Kui jõhker...! Milline vägivald!
Profezia (PierPaolo Pasolini 1965,
Alì dagli occhi azzurri
uno dei tanti figli di figli,
scenderà da Algeri, su navi
a vela e a remi.
Saranno
con lui migliaia di uomini
coi corpicini e gli occhi
di poveri cani dei padri
sulle barche varate nei Regni della Fame.
Porteranno con sé i bambini
E il pane e il formaggio, nelle carte gialle del Lunedì di
Pasqua.
Porteranno le nonne e gli asini, sulle triremi rubate ai
porti coloniali.
Sbarcheranno a Crotone o a Palmi,
a milioni, vestiti di stracci
Subito i Calabresi diranno,
come da malandrini a malandrini:
«Ecco i vecchi fratelli,
coi figli e il pane e formaggio!»
Da Crotone o Palmi saliranno
a Napoli, e da lì a Barcellona,
a Salonicco e a Marsiglia,
nelle Città della Malavita.
Anime e angeli, topi e pidocchi,
col germe della Storia Antica
voleranno davanti alle willaye.
essi sempre umili,
essi sempre timidi
essi sempre infimi
essi sempre sudditi
essi sempre piccoli
essi che non vollero mai sapere, essi che ebbero occhi
solo per implorare……………
essi che vissero come assassini sotto terra,
essi che vissero come banditi
in fondo al mare,
essi che vissero come pazzi in mezzo al cielo,
leggi fuori dalla legge,
essi che si adattarono
a un mondo sotto il mondo
essi che credettero
in un Dio servo di Dio,
essi che cantavano
ai massacri dei re,
essi che ballarono
alle guerre borghesi,
essi che pregarono
alle lotte operaie...
... deponendo l'onestà
dimenticando l'onore
della malavita,
dei popoli barbari,
dietro ai loro Alì
dagli occhi azzurri - usciranno da sotto la terra per uccidere -
usciranno dal fondo del mare per aggredire - scenderanno
dall'alto del cielo per derubare -
per insegnare ai borghesi la gioia della libertà –
per insegnare ai cristiani la gioia della morte
e sulle sue rovine
deporranno il germe
verso nord-ovest
con le bandiere rosse
di Trotzky al vento...
.
reede, november 13, 2009
Rikkad kuid koledad
Üks 1957 aasta roosa neorealismi film “Vaesed kuid ilusad” peaks täna nime kandma “Rikkad kuid koledad”. Tol ajal identifitseeriti end vaestega. Dino Risi film (stsenaariumi autoriks tihti ebaõiglaselt unustatud Pasquale Festa Campanile) räägib kahest vaesest nolgist, lapsepõlvesõbrast, kes armuvad samasse tüdrukusse, ühte õmblustöökoja müüjannasse, kes omakorda armub ühte kolmandasse. Üks poiss on vetelpäästja, teine töötab plaadipoes. Nagu tänapäevalgi, oli neorealismis, ka tolles roosas, tihti juttu rahast. Selle vahega, et rikkad olid siis kõrvalosades: itaallased samastasid end vaestega, võib-olla pisut naiivsetega, mõnikord pisisulidega, aga igal juhul “ilusatega”.
Vaesed oli tol ajal “romantilised” kangelased. Võib-olla on see mage lohutus, aga siiski on siin mainimisväärne erinevus.
Tänase Itaalia film on “Rikkad kuid koledad”. Pealkiri ja osatäitjaskond on pea peale pööratud. Vaesed pole enam isegi mitte kõrvalosades, nad on muutunud heal juhul statistideks. Peakangelasteks on rikkad, need kes ennast selleks peavad ja kõik, kes müüksid saatanale oma viimse hingeraasu, et omada tükike võimu, rikkust või “hetke” nähtavust televisoonis. Olla vaene ei ole enam ülev või boheemlaslik, ei ole ei mässumeelne ega poeetiline, ei ole ei õrn ega hoopleja, ei ole enam ei noorte ega vanade asi. Ei jäta enam, ka kinolinal mitte, lootuse illusiooni.
Usun, et selle maa vähk peitubki siin.
Vasakpoolsed räägivad aeg-ajalt vaeste nimel. Vasakpoolsed ütlevad aeg-ajalt midagi “vasakpoolset”. Aga kunagi, mitte kunagi pole nad võimelised tegema mingit “vaskpoolset” žesti. Ka mitte nemad pole enam vaesed kuid ilusad.
Ma ei nuta taga ei talupoegliku Itaalia vaesust ega sõjajärgseid varemeid. Mul pole usku ei poliitilistesse ega religioossetesse ideoloogiatesse, mis eelmist sajandit veristasid. Aga ma eelistan jätkuvalt ilma rahata inimest rahale ilma inimeseta. On loomulik rikkust hinnata, aga ignoreerida sisemist ebamugavust, mille 50 aastat välist heaolu, meis, itaallastes, on loonud, seda võib austalt nimetada samaväärseks enesetapuga.
See vähk tekitab juba metastaase meie lastes. Isade pahed, mida kunagi anti edasi verega läbi põlvkondade, nakatavad täna reaalajas ühe klikiga: ning juba nad ongi DNAs.
Viimasel ajal näen tihti unes seda, mis juhtub meie riigis tegelikult. Need “reaalsed unenäod” muutuvad koos ajalehtede esilehekülgedega, aga lõpp on neil ikka ühesugune. Üks lohutav hääleke ütleb mulle hommikul:” Nägid, see kõik oli ainult nali!” Nii ärkangi hommikul naeratusega huultel, aga pisab hetkest tõdemaks, et kõik on reaalne ja et nalja heitis unenägu.
Peaks ma end ravima? Võib-olla. Kui mul oleks mingi retsept, siis jagaksin seda tasuta, tõesõna. Kahjuks pole mul mingit ravimit. On selle eest kõva kahtlus, et ma pole ainus, kes niisuguste unenägude ja nende tagajärgede käes vaevleb. Kas lohutab teadmine, et “jagatud mure on pool muret”. Ei. Me ei saa ka langeda niipalju, et elada lootusega peaministri tagasiastumisele või Superenalotto võidule.
Oleksin silmakirjalik eitades, et üks kahest või isegi mõlemad õnnekad juhtumid mu valu ei vähendaks.
Itaalial on vaja uut filmi, uusi näitlejaid, aga eelkõige uusi tundeid, uusi kirgi ja uusi emotsioone. Olla sellest teadlik (ka kehvast stsenaariumist, mis me elusid juhib) oleks iseenesest juba suur võit. Kuidas ka ei lõpeks, see oleks lõpuks siiski meie film ja mitte üks pidev ülenämmutamine loost, mis meile ei kuulu ja mis meid ei innusta.
Ütleme ausalt, “Rikkad kuid koledad” on sitt film.
teisipäev, november 03, 2009
Nii rääkis Ennio Flaiano...

On mitmeid mooduseid pärale jõudmiseks. Parim neist on mitte minema hakata.
Ci sono molti modi di arrivare; il migliore è di non partire.(Il gioco e il massacro )
Psühhoanalüüs on ühe juudi poolt välja mõeldud pseudoteadus, et panna protestante käituma katoliiklaste moodi.
La psicanalisi è una pseudo-scienza inventata da un ebreo per convincere i protestanti a comportarsi come i cattolici.(Frasario essenziale per passare inosservati in società)
Unistaja on inimene, kel jalad kindlalt pilvedes.
Sognatore è un uomo con i piedi fortemente appoggiati sulle nuvole.(Diario degli errori)
30 aasta pärast ei ole Itaalia mitte selline nagu teda on teinud valitsus, vaid selline nagu teda on teinud televisioon,
Fra 30 anni l'Italia non sarà come l'avranno fatta i governi, ma come l'avrà fatta la TV.(Don’t forget)
Unustamatuid päevi on inimese elus kõigega kokku viis või kuus. Ülejäänud on kohatäiteks.
I giorni indimenticabili della vita di un uomo sono cinque o sei in tutto. Gli altri fanno volume.(Autobiografia del Blu di Prussia )
Mul on vähe ideid, aga selle eest on nad segased.
Ho poche idee, ma confuse.(Diario notturno)
Halvim, mis võib juhtuda geeniusele, on olla mõistetud.
Il peggio che può capitare ad un genio è di essere compreso.(Taccuino del Marziano)
Armastuses peab loobuma südametunnistusest mitte kedagi austamata. Kui vaja tuleb minna voodisse enda naisega.
In amore bisogna essere senza scrupoli, non rispettare nessuno. All'occorrenza essere capaci di andare a letto con la propria moglie.Autobiografia del Blu di Prussia
Reklaam ühendab alati meeldiva kasutuga.
La pubblicità unisce sempre l'inutile al dilettevole.(Il gioco e il massacro)
Kunst on kapitalide investeering, kultuur alibi.
L'arte è un investimento di capitali, la cultura un alibi.(Taccuino del Marziano)
Kunagi tulid mul süümepiinad pärast armulugu, nüüd enne seda.
Nelle mie storie d'amore una volta il rimorso veniva dopo, adesso mi precede.(Il gioco e il massacro)
Täna jätsin ma maha oma pere, sest olin tüdinenud end üksi tundmast.
Oggi ho lasciata la mia famiglia perché ero stanco di sentirmi solo.
Minu kass teeb kõike seda, mida tahaksin teha mina, aga vähema kirjandusega.
Il mio gatto fa tutto quello che io vorrei fare, ma con meno letteratura. (Taccuino del Marziano)
Ma ei ole kommunist. Ma ei saa sellist lõbu endale lubada.
Io non sono comunista perché non me lo posso permettere.
Raamatud unistavad. Raamat on ainus elutu ese, millel võivad olla unistused.
Un libro sogna. Il libro è l'unico oggetto inanimato che possa avere sogni.(Diario degli errori)
Ta põeb samaväärsuskompleksi. Ta ei pea ennast kellestki alamaks.
Afflitto da un complesso di parità. Non si sente inferiore a nessuno. ( Diario degli errori)
Teiste inimeste rumalus on võluv, aga ma eelistam enda oma.
La stupidità degli altri mi affascina, ma preferisco la mia.(Il gioco e il massacro)
Mu ainus usk on sõna. Sõna haavab, sõna veenab, sõna leevendab. See on minu jaoks kirjutamise mõte.
Rumalus on suurt progressi teinud. Sellest on saanud päike, mida on võimatu lahtiste silmadega vaadata. Tänu kommunikatsioonivahenditele pole see enam see, mis varem. Ta toitub uutest müütidest, müüb ennast hästi, teeb naeruväärseks terve mõistuse ja külvab terrorit.
Io credo soltanto nella parola. La parola ferisce, la parola convince, la parola placa. Questo, per me, è il senso dello scrivere.
La stupidità ha fatto progressi enormi. È un sole che non si può più guardare fissamente. Grazie ai mezzi di comunicazione, non è più nemmeno la stessa, si nutre di altri miti, si vende moltissimo, ha ridicolizzato il buon senso, spande il terrore intorno a sé. (da Ombre grigie, elzeviro sul Corriere della sera, 13 marzo 1969)
Julgelt edasi, parim on möödas.
Coraggio, il meglio è passato.
Sulle on määratud elunuhtlus. Armupalve on tagasi lükatud.
Sei stato condannato alla pena di vivere. La domanda di grazia, respinta. (Autobiografia del Blu di Prussia)
Kes keeldub unistamast, peab ennast reaalsusega masturbeerima.
Chi rifiuta il sogno deve masturbarsi con la realtà (Taccuino del Marziano)
Itaalia poliitiline olukord on raske, aga mitte tõsine.
La situazione politica in Italia è grave ma non è seria.(Diario notturno)
Millal kunagi on rumal süütu olnud? Ka süütuim loll leiab alati vastukaja oma sama rumalate kaasaegsete südametes ning ajus. Ja neid on alati rohkesti. Mõtetu on lisada, et mitte miski pole ohtlikum, kui puupea, kellele mingi idee kohale jõuab ja see sünnib ärevusttekitava sagedusega. Kui rumalale jõuab kohale üks idee, siis on kõik läbi. Sellele ideele ehitab ta üles süsteemi ja sunnib teisi seda jagama.
Quando mai uno stupido è stato innocuo? Lo stupido più innocuo trova sempre un'eco favorevole nel cuore e nel cervello dei suoi contemporanei che sono almeno stupidi quanto lui: e sono sempre parecchi. Inutile poi aggiungere che niente è più pericoloso di uno stupido che afferra un'idea, il che succede con una frequenza preoccupante. Se uno stupido afferra un'idea, è fatto: su quella costruirà un sistema e obbligherà gli altri a condividerlo.Diario notturno
Kollektiivseid nimetusi on vaja segaduse tekitamiseks. “Rahvas, publik...” Ühel heal päeval märkad, et oleme meie. Ja sina uskusid, et tegemist oli teistega.
I nomi collettivi servono a far confusione. «Popolo, pubblico...». Un bel giorno ti accorgi che siamo noi. Invece, credevi fossero gli altri.(Diario notturno)
Halva ilma tõttu on Revolutsioon määramata ajaks edasi lükatud.
A causa del cattivo tempo, la Rivoluzione è stata rinviata a data da destinarsi.(Diario notturno)
Fašistid on mittetähelepanuväärne enamus. Kunagi hakatakse neid psühhoanalüüsiga ravima.
I fascisti sono una trascurabile maggioranza. [...] Un giorno il fascismo sarà curato con la psicoanalisi.(Diario notturno)
Oopiumist on tänaseks saanud rahvaste religioon.
L’oppio è ormai la religione dei popoli .(Frasario essenziale per passare inosservati in società)
Homoseksuaalsus ei ole vaestele mitte pahe, vaid viis kõrgemasse klassi pääseda.
L’omosessualità per la classe povera non è un vizio ma un modo per accedere alle classi superiori.(Frasario essenziale per passare inosservati in societa)
Ühe intervjuu lõpp: “Kas te arvate, et televisioon on vaatajaskonna kultuuritaset madaldanud?”
“Ei, ma usun, et ta on haritlaste kultuuritaset madaldanud.”
Fine di intervista. «Lei crede che la televisione abbia abbassato il livello culturale del pubblico?» «No, credo che abbia abbassato il livello culturale degli intellettuali.»
Ma kuulun vaikse vähemuse hulka. Ma olen üks nendest vähestest, kel pole enam midagi öelda ja on ootamas. Mida? Et asjad saaksid selgemaks? Eaga on minus kasvanud kindlus, et miski ei selgine: sel maal, mida ma armastan, ei eksisteeri tõde. Meie omast palju väiksemad ja tähtsamad maad omavad oma tõde, aga meie omame lõpmatu arv versioone sellest. Mis põhjusel? Jätan selle ülesande ajaloolastele, sotsioloogidele, psühholoogidele, ümarlaudadele. Mina võtan enda peale selle tagajärjed. Ja veel mõned teised vähesed, sest kõigil on oma lahendus välja pakkuda, oma tõde, see tähandab miski, mis ei ole vastuolus nende huvidega. Ümarlaua taha tuleb kutsuda ka üks kunstiajaloolane, et ta meile seletaks, millist mõju on meie psühholoogiale avaldanud barokk.
Itaalias on tõepoolest lühimaks tee kahe punkti vahel arabesk. Elame arabeskide võrgus.
Appartengo alla minoranza silenziosa. Sono di quei pochi che non hanno più nulla da dire e aspettano. Che cosa? Che tutto si chiarisca? L'età mi ha portato la certezza che niente si può chiarire: in questo paese che amo non esiste semplicemente la verità. Paesi molto più piccoli e importanti del nostro hanno una loro verità, noi ne abbiamo infinite versioni. Le cause? Lascio agli storici, ai sociologi, agli psicanalisti, alle tavole rotonde il compito di indicarci le cause, io ne subisco gli effetti. E con me pochi altri: perché quasi tutti hanno una soluzione da proporci: la loro verità, cioè qualcosa che non contrasti i loro interessi. Alla tavola rotonda bisognerà anche invitare uno storico dell'arte per fargli dire quale influenza può avere avuto il barocco sulla nostra psicologia.
In Italia infatti la linea più breve tra due punti è l'arabesco. Viviamo in una rete d'arabeschi.
Mida te teeksite, kui avastaksite, et teie abikaasa armuke petab teda teise naisega?
Cosa fareste se scopriste che l'amante di vostra moglie la tradisce con un'altra?
Ta otsustas elu muuta ja varaseid hommikutunde ära kasutada. Ta tõusis kell kuus, käis duši all, ajas habeme, nautis hommikusööki, tõmbas mõned suitsud, istus töölaua taha ning ärkas keskpäeva paiku.
Decise di cambiar vita, di approfittare delle ore del mattino. Si levò alle sei, fece la doccia, si rase, si vestì, gustò la colazione, fumò un paio di sigarette, si mise al tavolo di lavoro e si svegliò a mezzogiorno.
Edutus on mulle pähe hakanud.
L'insuccesso mi ha dato alla testa.
Milleks läks meil vaja Stalini õppetundi? Ei milleksi. Juba ongi neid, kes üritavad ellu viia isikusetusekultust.
A che è servita la lezione di Stalin? A niente. C'è già qualcuno che tenta di instaurare il culto della mancanza di personalità. (La Solitudine del Satiro)
Elame spetsialistide keskajal. Tänapäeval on ka kretiinid spetsialiseerunud.
Viviamo nel medioevo degli specialisti. Oggi anche il cretino è specializzato.
Ja ometigi on inimesi, kes elavad ja töötavad Maceratas...
Eppure c'è gente che vive e lavora a Macerata...
Kes ei ole fašist, komunist või kristlik demokraat, sellel on vähe võimalusi itaallaseks olemiseks
In Italia chi non è fascista,comunista o democristiano ha poche probabilità di essere italiano.
Pessimist on hästi informeeritud inimene.
Un pessimista è uno che si è informato.
Ta otsis Tõde ja kui ta selle leidis, siis sai ta suure pettumuse osaliseks. Tõde oli inimtühi, kohutav. Lisaks kõigele oli seal külm.
Cercava la verità, e quando la trovò ci rimase male: era deserta, orrribile. Ci faceva freddo
“Tuli välja režissöör See ja Too uus film”
“Kas tõesti? Ma ei suuda ära oodata, et selle vaatamisest loobuda!”
"E' uscito l'ultimo film del regista Tal dè Tali"
- "Davvero? Non vedo l'ora di perdermelo!"
Ennio Flaiano, itaalia ajakirjanik, stsenarist, kriitik ja kirjanik, sündis 5.märtsil 1910 Abruzzos, Pescara linnas. Lapsepõlves vahetas tihti elukohti, koole ja kolleegiume. Roomas algasid tema ülikooliõpingud, mida ta siiski lõpuni ei viinud.
30ndate aastate alguses alustas kaastööd ajakirjadega ja alates 1943 astus ta filmimaailma töötades koos Federico Fellini, Mario Monicelli ja Michelangelo Antonioniga. Ennio Flaiano sulest ja ideedest sündisid paljude hinnatud itaalia filmide stsenaariumid: “Roma città libera (1948), Guardie e ladri (1951), Peccato che sia una canaglia (1955), Fantasmi a Roma (1961). Koos Felliniga töötas ta filmide “I vitelloni” (1953), “La dolce vita” (1960) ja “8 1/2” stesenaariumi või süžee valmimisel.
Pärast infarkti 1971. aastal pühendas Flaiano ennast oma märkmete ja ülestähenduste korrastamisele, millest suur osa ilmus pärast tema surma Roomas 20.novembril 1972.

