teisipäev, november 17, 2009

No potho reposare

Kui me lõpuks abiellusime, oli meil selja taga üheksa aastat kooselu ning kodus kolme lapse kilked.
Olime kasvanud koos nendega suuremaks.
Olime nagu üksainus hing, mis viieks saanud.
Olime õppinud üksteise kõrval edasi minema.
Igasugustes tingimustes. Kannatlikult ja kannatuse katkedes. Puhates ja öid läbi üleval istudes - mõnikord mures ja mõnikord unistades. Rahaga ja rahatult. Eksides ja vabandust paludes.
Nii kestab see praegugi, seitse aastat hiljem.
Otsides vastutustundlikku tasakaalu enesearmastuse ning egoismist loobumise vahel.

Miski meie elus pole läinud tavalistes skeemides või mugavates rööbastes.
Kummaline oli ka meie kahepäevane pulmareis Sardiinial - turnee jätk mu muusikust abikaasale, mina jälgimas juba pähe kulunud aga ikkagi kaasahaaravat etendust. Et mõni päev lihtsalt lastevabalt koos olla.
Ei mingeid kruiise ega eksootilisi reise...
Mu mehele oli see tavaline tööpäev, ainus vahe, et kaunistatud meie pulmadele pühendatud õhtusöögiga kolleegide keskel.
Ja ometigi unustamatu, sest külaliseks oli ka Andrea Parodi, kes kontserti oli kuulama tulnud.
Tavapärase õnnsoovikõne asemel kinkis ta meile ühe õnnistuse lauldes sardide iluisaima armastuslaulu "No potho reposare".

Sel hetkel teadvustasin endale väga hästi, kuivõrd "fortunata" ma olin.
Ilusaim pulmakink, mida ma eales soovida oleksin osanud...
Üks sellistest asjadest, mis jääb alatiseks.

Mulle meeldib mõelda, et meie "teekond" jätkunud niimoodi tänu sellele õnnistusele.
Teisiti ei suudaks ma seletada, kuidas me ikka ja jälle suudame teineteiselt/üksteiselt (kui lapsed kaasa arvata) õppida läbi kõikvõimalike valestimõistmiste ja uste paugutamiste.

"No potho reposare" on vana sardiinia rahvalaul, ülilihtne lugu hingest, kes hoolib.
Olgu ta siis tasaseks õnnistuseks individualistlikel, küünilistel ja ükskõiksetel aegadel.
Mis kindlasti mööda lähevad, kui õpime ühte hoidma.
Kannatlikult ja kannatuse katkedes.
Eksides ja vabandust paludes.
Et üksteise kõrval edasi minna.
Olgu pealegi utoopia.



Non potho reposare amore 'e coro,
pensendo a tie so d' onzi mamentu.
No istes 'in tristura prenda 'e oro,
nè in dipsoaghere o pessamentu.

T' assicuro che a tie solu bramo,
ca t'amo forte t'amo, t'amo, t'amo:

Si m'essere possibile, d'Anghelu
s' ispiritu invisibile piccabo;
Sas formas che furabo dae chelu,
su sole, sos isteddos e formabo

Unu mundu bellissimu pro tene,
pro poder dispensar cada bene


TRADUZIONE:


Non posso riposare amore del mio cuore,
perché penso a te ogni momento.
Non essere triste gioiello dorato,
né dispiaciuta o preoccupata.
Ti assicuro che voglio solo te,
perché ti amo tanto, ti amo, ti amo.

Se mi fosse possibile,
prenderei lo spirito invisibile di un Angelo;
Ruberei tutte le forme dal cielo,
il sole, le stelle e creerei

Un mondo bellissimo per te,
per poterti dare ogni bene


TÕLGE:


Rahu ma ei saa, mu südame arm,
sest sulle mõtlen ma igal hetkel.
Ära lase nukrust hinge, kullakallis,
ei muret ega vaeva ära tunne.
Tea alati, et sind vaid ihkan,
sest kuulun sulle, ainult sulle.

Kui oleks vaid mul see võimalus,
Ingli nähtamatu hinge võtaksin;
kõik taevakujud haaraksin,
päikese ja tähed, looksin

imelise maailma sinu tarbeks,
selleks et jagada kõike head.

(Video lõpukaadrid on Andrea Parodi viimaselt kontserdilt enne ta surma 2006 aasta sügisel.
"Aitäh kõigile, kes on uskunud...minusse ja kes andsid mulle võimaluse õnnelikule elule,sest ei ole midagi ilusamat, kui kodust kaks kätt taskus välja minna ja kanda endaga kaasas kõike, mis äraelamiseks vajalik. Minul on mu hääl.")

6 kommentaari:

iltaka ütles ...

Kaunis laul, kena postitus. ilusad mõtted.

Tiiu ütles ...

jah, tahaks sulle pai teha!

Anonüümne ütles ...

Tänan, Kristel, jagamast :)
valgusekandja

Kristel ütles ...

Jagatud emotsioonide vààrtus saab jòudu, kui on vastuvòtjaid :)
Aitàh teile kòigile!

reet ütles ...

Tere,
Mul on hea meel seda postitust ikka ja jälle vaadata-kuulata! Tänud veel Ligabue tõlke eest Italia il belbaeses, mille lidsin eelmiste jõulude ajal! Sealt edasi leidsin rohkelt lemmiklaule, mida kuulasin. Õpin itaalia keelt, niisama, sest see on ilus! Suudan juba natuke laulusõnu tõlkida.
Teie blogi pidev lugeja
Reet Margaret

Kristel ütles ...

Ciao Reet!
Tore, et on Itaalia vastu sellist siirast huvi!
Jõudu õppimaks imeilusat keelt, mis avardab vaimu, aga eelkõige südant...

Un caro saluto!