Jäägem inimesteks

Kui käid kellegi blogi lugemas, siis hakkad pikapeale tundma nagu oleks tegemist tuttava inimesega.

Vittorio Arrigoniga oligi nii. Ma polnud teda elu sees näinud, aga lugedes tema uudiseid Gazast blogis Guerrilla radio, tundus nagu keegi hea tuttav oleks sind kursis hoidnud sellega, mis toimus tema ümber sellisel räsitud maal nagu Palestiina.

Vittorio Arrigoni kirjutas igapäevastest vaikuse all toimuvatest julmustest. Tänu temale said natuke häält inimesed, kelle hädadega on maailm niivõrd ära harjunud, et ei tekitagi enam inimlikku reaktsiooni.

Vittorio Arrigoni oli koos teiste ISMi International Soldarity Movement) liikmetega elavaks kilbiks, riskides kuulidega, palestiinlastest kaluritele, kes Iisraeli poolt kehtestatud absurdsetest piiridest oma paatidega on sunnitud üle minema, et midagi oma võrkudesse saada. Vanglas oli ta olnud  juba paar korda .

Vittorio Arrigoni oli üks vähestest, kes võttis vaevaks vastata Roberto Savianole pärast tema avalikke poolehoiuavaldusi Iisraelile:

Vittorio Arrigoni oli...

See tänahommikune shokeeriv uudis, et ta on tapetud. 

Vittorio rööviti eile Gaza Citys ühe ekstremistliku salafiidide grupi poolt, kes andis Hamasile 30 tundi aega, et vabastada nende gruppi kuuluvad vangid.

Hamasi trupp piiras küll ümber paiga, kus Vittoriot hoiti, aga kui pärast tulevahetust suudeti majja sisse tungida, oli ta juba tapetud. Ultimaatumi tähtaeg oleks pidanud otsa saama täna kell neli. Tema käed olid selja taha seotud, silmadel veel side ja kuklast kaotas verd. See kujutluspilt ei taha mul kuidagi silme eest ära minna. Kui käid kellegi blogi lugemas, tundub nagu oleks tegemist hea tuttavaga...

Kirjutab Paolo Barnard: "Uudis on , et Vik on surnud islami mõrvarite käe läbi. Kindlasti on tulemas süüdistuste, vihjete ja komplottismide tulevärk: "...see oli Mossad.... poiss oli seotud selle ja sellega...mustad mängud tema surma taga..."

Võib olla, kõik võib olla, aga tegelikkuses ei lähe miljonid inimesed sügavamale pealkirjadest ajalehtedes. "See vaeseke võitles nende eest ja nemad tapsid ta nagu koera... Kõik islamiusulised on barbarid...Iisraelis poleks seda kunagi juhtunud." Kohviku, kaubanduskeskuse, kontori jutu perspektiivis jääb kahjuks peale see vaatenurk."

Iga Vittorio Arrgoni postitus või artikkel lõppes ikka sõnadega - Restiamo umani, stay human, jäägem inimesteks. Ja minul on tavaks meenutada seda tihti, palju vähem traagilistes olukordades kui see, mis ümbritses Vittoriot. 

Sest inimlikkust võime kaotama hakata märkamatult, imepisikestes asjades.

Vittorio Arrigoni oli 36 aastane.