Kas ärkvelolek on reaalsem kui unenägu?

Mõte, mis aeg-ajalt peast läbi käib... Millest see tingitud on, et kahest teadvuseseisundist just ärkvelolekut "reaalsuseks" peame. Ja mis siis, kui eksime, kui unenägu on see põhiline ja "sügavam" seisund?Kui ärkvelolek oleks ainult illusioon...? Sellisel juhul oleksid miljardite elude energia valede asjade peale raisatud. Lõppude lõpuks on see "reaalsus" kõigest sotsiaalne konventsioon.
Mõte, mis aeg-ajalt peast läbi käib...Eriti, kui unes on kogemusi ja tundedid, mis ärkveoleku ületavad. Kui viimane mõte õhtul voodisse minnes on : "E vai, si parte!". Ja kui hommikul üles ärgates on hing nagu õhupall.. enne kui "reaalne maailm" su nõelaga läbi torgib.

Buon Viaggio, Andrea........

Kummaline päev eile, filmipeo elevusse lõikus äkki surm ja kurbus. Mitmest kohast..Andrea Parodi oli väga armastatud laulja Sardiinia saarelt. Esimest korda kuulsin teda lauluga "Spunta la luna dal monte"("kuu tõuseb mäe tagant") ning kuulsin esimest korda ürgse kõlaga imekaunist sardiinia keelt. Kaksteist aastat hiljem viis elu mind temaga kokku. Juhuslikult tähistasime Vittorio kollegide-muusikutega meie pulmapäeva ja Andrea kinkis meile oma fantastilise häälega ühe vana sardiinia õnnistuslaulu. Oli üks nendest asjadest, mis elule killu mõtet juurde annab. Mida siis, kui aeg kätte tuleb, endaga kaasa võtta. Mida SAAB endaga kaasa võtta.

Andrea aeg tuli kätte eile varahommikul

Pidas viimase hetkeni kontserte, morfiinivoolik taga rippumas, et "kutsumata külalist" välja kannatada.
Oma südames kuulen sardiinia ilusaimat laulu, seda, mida keegi enam nii ei laula nagu Sina. "Non poto reposare"
Ciao, Andrea e mille grazie.....


Andrea Parodi oli 51 aastane.

veel Johannes Paulus IIst

Johannes Pauluse surmale järgnevatel päevadel räägiti temast kui kommunismi kukutajast. Pean ütlema, et asi tegi mind üsnagi tigedaks. Mitte sellepärast, et ma tema osa selles ei tunnista. Pigem sellepaärast, et NEMAD EI TUNNISTA RAHVA OSA. Minu meelest on see kurikaval plaan meil pähe ajada, et MEIE EI OTSUSTA AJALUGU. Suured mehed toimivad meie eest, andkem võim nende kätte. Lubage mul see suurte tähtedega kirjutada: Karol Wojtyla avas väravad- INIMESED TEGID, INIMESED OTSUSTASID, INIMESED SAAVUTASID. Ja ehk ühel heal päeval võime tõdeda, et meie tegime, meie otsustasime ja meie saavutasime võidu selle vaenu ja vaimupimeduse üle, mille all me praegu elame.

Karol Wojtyla ja ilmalik elu

Räägin Karol Wojtylast inimesena, kes on tema paavstiks olemise ajal 15 aastat Itaalias elanud. Ilus asi, et poolakate eneseteadvuse üles tõstis. Samuti oskas ta hästi erinevaid uske omavahel klapitada.Müts maha, tõesti! Suutis sõdade, viha ja vaenu vastu alati ja julgelt õigeid sõnu leida.Aga ma ei suuda ka unustada, et ta võitles naiste nii elementaarse õiguse vastu nagu abort, et preservatiivi vastu(ka AIDSi perioodil) ristisõda tegi, et ei andnud õigust naisterahvastele missat pidada. Abort, rasestusvastased vahendid ja eutanaasia on teemad, mis puudutavad otseselt kõiki meid. Ka neid "vaeseid" ilmalikke, keda Itaalias siiski palju on ja kes riigilt ilmalikke seadusi ootavad.Siin on paavsti sõna suunanäitaja ja kui palju on kristlikud demokraatid jõupingutusi teinud, et naistelt jälle abordiõigus ära võtta! Pidime eelmisel aastal tänavale demonstreerima minema nagu 70ndatel aastatel. Et meelde tuletada, et naised peavad oma keha üle ise otsustama...Aga ilmselt ongi see paavstide kohus...

Leia oma sõltuvus...

Pescaras toimub itaalia psühhiaatrite kongress. Anti teada, et 500 000 itaallast on sõltuvuses jõusaalist. Tõsine patoloogia, millega kaasnevad ka anoressia, buliimia ning depressioon. See, kes jälgib oma keha vormishoidu maniakaalse tähelepanuga, tunneb ennast halvasti, kui on sunnitud jõusaalist mõni aeg eemal olema. Musklite treenimine on neile enesekindluse ja emotsionaalse stabiilsuse allikaks. Kahjulik mitte niivõrd kehale kui vaimule.
Olen seda ka omal nahal proovida saanud. Jooksin aastaid iga päev 10-15 km. Ja kui mõni päev vahele jäi, siis olin närviline ja tundsin end ebaadekvaatsena. Tasakaal on habras asi. Sellest ajast peale ei näita enam kellegi peale näpuga, et see suitsetab kanepit või joob liiga palju. Kui palju on neid, kes võivad "esimese kivi" visata?...
Kontrolligem seaduse poolt lubatud narkootikumide nimekirja:
1. Televisioon
2.Mobiil
3.Playstation
4IPod
4.Üle söömine (mis on muuseas ka üks pattudest, kes on usklik)
5.Noorusliku väljanägemise sälitamine
6.Seltskond
7.Teiste inimeste arvamus
8.Edu
9......jätkake ise
Ja ärge tulge ütlema, et ühed on teistest vähem kahjulikumad.Kus see kirjas on, et vaimne sõltuvus ei ole sotsiaalselt ohtlikum kui füüsiline.

Revolutsiooni vaja...

Kas tõesti ei ole veel mõõt täis saanud? Pidevast alla neelamisest, aju loputada laskmisest. Narkomaanidest parlamentäärid(vähemalt siinpool maailma),vähemalt kolm korruptsiooniskandaali aastas. Näidake meile ainult tantsivaid tähti, laske meil uus mobiil osta,andke meile seda armuandi, mida enamus palgaks nimetab, et enda tühjus firmariietega kinni katta. Sest elu on ju selleks, et natuke lõbutseda. End lõdvaks lasta pärast kui oled kõvasti tööd rüganud, et lubada endale asju, millest 80% sulle tarvilikud ei ole. Meie sõltuvusi üleliigsetest asjadest on toidetud hoolikalt hällist alates. Kompaktne ja võitmatu tarbijate armee...! Nõukogude aegne propaganda oli selle asemel lastemäng. Nii naiivne ja läbipaistev, et imikudki ei lasknud end mõjutada. "Vaba" ja "demokraatse" maailma haldjate käest ei pääse keegi. Vangitrellid on ju puhtast kullast!!! Ja kõigil on hea meel...

Festa del Cinema

Linn on täna elevil. Vabakutselised demonstreerivad valitsuse uue maksumajanduse vastu ja sai ka alguse esimene Rooma Filmipidu. Ilus mõte, et just pidu ("festa" ja mitte "festival").Teeb asja natuke inimlikumaks. Tulid Kidman, Di Caprio, Scorsese, Connery , Gere, Clooney. Linnapea loodab Fellini aegset "dolce vita" hõngust tagasi tuua. Usun, et see õnnestub vaatamata sellele, et politsei kesklinna "okupeerib".

Rooma sügis

Minu kuueteistkymnes rooma sygis...Rooma on ikka samasugune ja mina aina muutun! Rooma on endiselt helge, salliv ja sòbralik, aga mina jàrjest tòsimeelsem.

"Sa ikka veel usud?Et lõppude lõpuks läheb kõik ikkagi hästi. Et tähtkujud näitavad sulle õige tee. Et tuuled viivad su õigele rannale. Ühte rahulikku sadamasse. Õnneni, Elu sisse. Selle Elu sisse, mida me kõik taga ajame. Internetis aega raisates. Otsides laiast maailmast sõpru (tõelisi või teesklevaid, mis tähtsust sel on). Unustades, mis on tegelikult tähtis. Õigupoolest mitte kunagi täpselt aru saades, mis on tähtis ja mis mitte. Lugedes närviliselt bloge, mida teised kirjutavad. Avastades nende saladusi. Otsides nende edu valemit. Narrides neid, kes pole "kuhugi jõudnud" ja kadestades neid, kes on sellega hakkama saanud. Süljates teekaaslaste hingeasjadele, nautides vaikselt nende rususid. Kõik me sama mängulaua taga. Jagades maailmaga-sellesama jäleda ja julma maailmaga, keda me niiväga kritiseerime- oma lõikavaid süüdistusi. Lükates valu suurendusklaasi alla ainult siis, kui see meie endi oma on
ja öeldes "mis parata, elu on selline", kui teiste valu näeme.
Las ma ütlen sulle, kuidas asjad käivad. Võta. Söö. Joo.Oksenda. Pühi suu puhtaks. Hoolitse enda eest. Las ma kuivatan. Pisaraid. Nuta end surnuks. Pole häda midagi. Lõpeta ära. Alusta otsast peale. Nagu "nii Lähevad asjad nii peabki olema". Nagu oleks kõik normaalne, iga kord eksida ja alustada uuesti nagu poleks midagi juhtunud. Nagu sinu sammukesest edasi polekski midagi kasu olnud. Kui enam midagi järgi pole jäänud, tuleb uuesti alustada. Leia endale üks põhjus. Anna mulle üks põhjus."
newsletter rockit.it