teisipäev, aprill 20, 2010

Vittoriole, Larale, Roomale

21.aprill on üks ilus päev.
Peab sünnipäeva mu kodulinn, mu mees ja üks mu parimatest sõbrannadest.
See fakt on mind alati veidi hämmastanud. Justkui koonduksid ühte kohta paljude emotsioonide kiired. Ja juhul, kui olen argipäeva vajunud, siis on võimatu mitte mõelda kogu sellele armastuse ja mõistmise hulgale, mille osaliseks olen saanud neilt kolmelt.

Täna mõtlen tahes tahtmata veel ühele tähendusele. On algamas 21. aasta , mille jooksul on Itaalia mulle koduks olnud. See on selline tasakaalupunkt, mil Eestis ja Itaalias elatud aastad on võrdsed.
21 + 21. Seegi number on 21...
Seejärel muutub tasakaaal Itaalia kasuks, kuigi mu südames on see tasakaal juba ammu Itaalia pole vajunud, sest siin elatud aastad on olnud teadlikuma elu aastad, mille jooksul on toimunud olulisim mu elus.
Ja see on olnud väga ilus. Mitte kerge, aga ilus.
Muu pole oluline.

Ve vojo 'na cifra de bene.

Rara la vita in due... fatta di lievi gesti,
Haruldane on elu kahekesi...täis vaevumärgatavaid žeste

e affetti di giornata... consistenti o no,
ja hetki...kaalukaid või mitte

bisogna muoversi... come ospiti... pieni di premure
tuleb liikuda...nagu külalised... hoolivalt

con delicata attenzione... per non disturbare
õrna tähelepanuga...et mitte häirida

ed è in certi sguardi che... si vede l'infinito
ja on teatud pilkudes...kus näed lõpmatust

Stridono le auto... come bisonti infuriati,
Kriiskavad autod...nagu vihased piisonid

le strade sono praterie...
tänavad on justkui preeriad

accanto a grattacieli assolati,
päikeset valgustatud pilvelõhkujate kõrval

come possiamo... tenere nascosta... la nostra intesa
kuidas võiksimegi...hoida peidus... omavahelist mõistmist

ed è in certi sguardi... che s'intravede l'infinito
ja on teatud pilkudes...kus näed lõpmatust

Tutto... l'universo... obbedisce... all'amore,
Kogu... universum...kuuletub...armastusele

come... puoi tenere... nascosto... un amore.
kuidas...võiksimegi hoida peidus...üht armastust

ed è così... che ci trattiene... nelle sue catene,
ja nii...hoiabki ta meid...oma ahelates,

tutto... l'universo... obbedisce... all'amore
kogu...universum...kuuletub...armastusele

Come possiamo... tenere nascosta... la nostra intesa
Kuidas võiksimegi...hoida peidus... omavahelist mõistmist

ed è in certi sguardi... che si nasconde l'infinito
ja on teatud pilkudes...kuhu peitub lõpmatus

Tutto... l'universo... obbedisce... all'amore
come... puoi tenere... nascosto... un amore,
ed è così... che ci trattiene... nelle sue catene
tutto... l'universo... obbedisce all'amore...
(obbedisce all'amore)

5 kommentaari:

Tiiu ütles ...

Armas Kristel! Tervist ja edu Sinu armastust kiirgavale perele!

Kristel ütles ...

Suur tänu , Tiiu! Ilusat kevadet Sulle ja ... palju armastust!

iltaka ütles ...

Kaunis laul!
Jätkugu teil ikka hellust ja helgust, kõikidel, kellest selles postituses juttu, ja muidugi ka Sul.

Kristel ütles ...

Grazie mille!
Ilusat naudingurikast kevadet!

Ruudi ütles ...

SEe on üks mu lemmiklaule itaalia keeles!