Armas sõber,
kirjutan Sulle, et väheke mõtteid eemale peletada. Ja kuna Sa oled väga kaugel, siis kirjutan veidi kõvemini. Sellest ajast, kui Sa ära läksid , on meil üks suur uudis. Aasta on juba lõppenud, aga siiski on siin üht-teist korrast ära.
Õhtuti käiakse vähe väljas. Ka pühade ajal. Mõned on pannud akende ligidale liivakotte ja ei räägi nädalate kaupa. Nendel, kel midagi öelda pole, jääb palju aega üle.
Televisioonis öeldi aga, et uus aasta toob endaga kaasa muutuse ja me kõik oleme selle ootel.
Jõulud tulevat kolm korda aastas ja püha kestvat terve päev. Iga Kristus tulevat ristilt maha ning linnukesed naasevat tagasi...
Süüa saab jätkuma kõigile ja valgust saab olema aasta läbi. Ka tummad hakkavad rääkima, kurdid teevadki seda juba. Igaüks võivat ühte heita kellega tahab. Ka preestrid saavad võimaluse abielluda, aga ainult teatud eas.
Keegi kaduvat ära, häirimata. Võib-olla need liiga kavalad ning kretiinid, ükskõik millises eas.
Näed, sõber, millest ma Sulle kirjutan ja pean ütlema, et olen õnnelik , et olen siin just sel hetkel. No näed siis...
Näed, kallis sõber, mida kõike ei pea välja mõtlema, et naerda asja üle ja et lootus jätkuks:)
Ja kui ka see aasta mööduks ainsa hetkega...näe, mu sõber, kuivõrd oluliseks muutub , et ka mina olen selles hetkes.
Aasta, mis on tulekul saab aasta pärast mööda.
Ma valmistan end.
See ongi uudis.
(Lucio Dalla)
