Usun, et Püha Gennaro ei vaja enam suurt tutvustamist ka mitte põhjamaades. Igaks juhuks teen aga väikese lühikokkuvõtte.
Püha Gennaro (Caroniti, 272 – Pozzuoli, 19 settembre 305) oli Benevento piiskop. Minnes kokku saama Pozzuoli kristlastega, areteeriti ta Campania valitseja Dragonzio poolt. Süüdistatuna kristlikus propagandas määrati ta koos oma kaaslastega surma karude poolt lõhkirebimise läbi Pozzuoli amfiteatris, aga ootamatute asjaolude tõttu jäi see siiski ära ning suremise moodus vahetati välja pea maharaiumise vastu. Pärast Gennaro surma olevat üks naine tema vere kahte ampulli kogunud, mida nüüd hoitakse Naapoli toomkiriku San Gennaro Aarde Kuninglikus Kabelis. Kolm korda aastas (maikuu esimesele pühapäevale eelneval laupäval, 19.septembril ning 16. detsembril) muutub San Gennaro ärakuivanud veri imekombel taas vedelaks. Olenevalt selle toimumise viisist (aeg, konsistents jne) loetekse välja endeid. Kui veri ei vedeldu, siis on see muidugi kohutavalt halb märk.
Pärast on usklikel võimalus ampullidele suud anda.
San Gennaro ime tuuakse tavaliselt ära ka pressiuudistes ja selle talituse pühitsemisel osalevad ka linnapea ja regiooni valitsus.
Armastatuim Naapoli 52st kaitsepühakust pöördutakse tema poole kõikvõimalike ime- ja abipalvetega alates väravalöögiga jalgpallimatšis või superenalotto võiduga ja lõpetades töö leidmise või haigustest ravimisega.
Üle maailma ulatub San Gennaro kummardajate hulk 25 miljonini.
Aastasadade vältel on San Gennarole tehtud annetustest kokku kogunenud hiiglaslik varandus. Kui suur see aga täpsemalt on, oli siiamaani hindamata.
Kolm aastat tagasi hakkas seda uurima kahest kunstiajaloolasest, ühest arhiiviajaloolasest ja kolmest kalliskivieskperdist koosnev meeskond ja nüüd on nad oma tööga lõpule jõudnud.
Rooma "La Sapienza" ülikooli gemmoloog Ciro Paolillo ei taha aga avaldada San Gennaro aarde koguväärtust. Vähemalt mitte Naapoli linnale niivõrd delikaatsel momendil.
Küll aga ütleb ta nende arvu - 21 000.
"Mõtlesime, et leiame end hunniku kaelakeekeste ja muu tühja tähja eest, kui Banco di Napoli caveu kuumuses tööle hakkasime," ütleb ta. Selle asemel aga leiti Kolumbiast pärit mayade-ajastu smaragde, mis olid Naapolisse jõudnud hispaania conquistadoreste kaudu Genovast. Ja mitte ainult - kuningate, kunngannade, imperaatorite ja paavstide kingid, millel pole ainult rahaline , vaid ka hiiglaslik ajalooline väärtus. Ühesõnaga Inglise kuninganna Koh-i-noor ja Aafrika Tähed kahvatavat San Gennaro aarde kõrval.
"Via Toledo lööb üle Towers of London"
Kullast peekrid, ostensoriod (ostiate hoidjad), iseenesestmõistetavalt kalliskividega üle kallatud.
Mitra, ülekullatud hõbedast, 3328 teemanti, 198 smaragdi ja 168 rubiiniga, hind 7 milioni euro ringis.
Bonaparte poolt kingitud rist, puhtamaist smaragdist, mida tavaliselt müüakse miljon eurot karaadist. Rist on 26 karaadine.
Et lihtsalt üksikud näited tuua.
Aare kuulub Naapoli linnale ja seda haldab ilmalik (ja mitte vaimulik) institutsioon nimega La Deputazione della cappella del tesoro. Ärge minult ainult küsige, kuidas see eesti keeles kõlab :) Ennevanasti olid La Deputazione liikmed oma ametisse kinnitatud kuninga allkirjaga, nüüd aga Vabariigi presidendi ja siseministri omaga. Presidendiks on linnapea.
2011 aasta aprillis-mais lähevad kümmekond eset San Gennaro Aarde Muuseumis eksponeerimisele ja plaanis on see ka Roma Castel Sant'Angelosse tuua. Igal juhul tasub juhust kasutada.
Kui juba jutt San Gennarole läks, kuidas siis mitte mainida Dino Risi 1966. aastal tehtud suurepärast komöödiat "Operatsioon San Gennaro" Nino Manfredi ja Toto'ga, millest ma kunagi ära ei tüdine.
ps. Nagu eelpool mainisin, San Gennaro on vaid üks Naapoli 52st kaitsepühakust. Kõige esimene neist oli Santa Maria Assunta, aga talle lisandusid aja jooksul (sulgudes "ametisse astumise" aasta):
San Tommaso d'Aquino (1605)
Sant'Andrea Avellino (1622)
Santa Patrizia Vergine (1625)
San Francesco di Paola (1625)
San Domenico di Guzman (1641)
San Giacomo della Marca (1647)
Sant'Antonio di Padova (1650)
San Francesco Saverio (1654)
Santa Teresa d'Avila (1664)
San Filippo Neri (1668)
San Gaetano di Thiene (1671)
Sant'Agnello abate (1671)
San Severo Vescovo di Napoli (1673)
Sant'Agrippino Vescovo di Napoli (1673)
Sant'Aspreno primo Vescovo di Napoli (1673)
Sant'Eufebio Vescovo di Napoli (1673)
Sant'Atanasio Vescovo di Napoli (1673)
San Nicola di Bari (1675)
San Gregorio Armeno Vescovo e Martire (1676)
Santa Chiara d'Assisi (1689)
San Biagio Vescovo e Martire (1690)
San Pietro da Verona (1690)
San Giuseppe sposo di Maria Vergine (1690)
San Michele Arcangelo (1691)
San Francesco d'Assisi (1691)
Santa Maria Maddalena de' Pazzi (1692)
San Giovanni Battista (1695)
San Francesco Borgia (1695)
Santa Candida Iuniore (1699)
Santa Maria Egiziaca (1699)
Sant'Antonio abate (1707)
Sant'Ignazio di Loyola (1751)
Santa Maria Maddalena (1757)
Santa Irene Vergine e Martire (1760)
Sant'Emidio Vescovo e Martire (1760)
San Raffaele Arcangelo (1797)
Sant'Anna madre di Maria Vergine (1805)
San Luigi Gonzaga (1835)
Sant'Agostino Vescovo e Dottore della Chiesa (1835)
San Vincenzo Ferrer (1838)
Sant'Alfonso Maria de' Liguori (1840)
San Francesco Caracciolo (1843)
San Giovan Giuseppe della Croce (1845)
San Pasquale Baylon (1845)
San Francesco di Geronimo (1845)
San Rocco (1856)
San Gioacchino padre di Maria Vergine (1895)
Santa Maria Francesca delle Cinque Piaghe (1901)
Santa Lucia Vergine e Martire (1903)
Santa Geltrude (1927)
Santa Rita da Cascia (1928)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar