Tagasi pardale, kurat!!

Concordia laevaõnnetusest on vaevalt nädal möödas. 

11 perekonda on oma liikmest ilma jäänud. 24 perekonnal ei ole veel kindlust oma lähedase saatusest  - kadumaläinuid on 24. 6 itaallast, 2 ameeriklast, 12 sakslast, 2 prantslast,  1 indialane, 1 peruulane. Viimse kutse ees oleme aga kõik samasugused, lihtsalt inimesed....

Kaugel ollakse selgusest, kuidas asjad tõepoolest kulgesid. Kapten Schettino on koduarrestis. On neid, kes on tema käitumise pärast täis nördimust, on neid kes lihtsalt sõimavad ja neid kes kaitsevadki. 

Kaitsta on tegelikult siin vähe. Rannavalve ülema Gregorio De Falco telefonikõnesid kapteniga on raske kaheselt mõista. Ebalev, end õigustav Schettino ja De Falco, kes karjub:" Minge tagasi pardale, kurat!!"

Seesama lause on nende  seitsme päeva jooksul niivõrd populaarseks muutunud, et kuuleb lausa tänavapildis ja kõikvõimalikes olukordades. Enamalt jaolt on sel irooniline maik. 

Räägib mu fb sõber, et ka välismaal, kui kuuldi, et on itaallane, vastati "Vada a bordo, cazzo!". Varem öeldi "Aa, Berlusconi...". Nüüd on siis Rannavalve ülema fraas käigus.

Nagu juureolevalt pildilt näha, hakkas üks Põhja-Itaalia firma ka t-särke tootma. Hind 13 eurot, saadaval Internetis.

Niivõrd kehv ka kui ei ole seda lauset ikka ja jälle kohata, sest see on mõeldud vastutustundetu korralekutsumiseks, on mul tunne, et tegelikult on tegemist õige lausega õigel ajal. 

Mitte ainult kaptenile. 

Iseenestmõistetavalt käib tema ümber eriline meediakära. Samas mainitakse vaid mõne artikliga neid kes hetkegi oma elu säästmisele ei mõelnud - 

siiani kaduma jäänud muusik Giuseppe Girolamo, kes oma koha päästepaadis ühele lapsele loovutas, pardakomissar Manrico Giampredoni, päästetud in extremis 36 tundi hiljem, 

animatore Michele Ghiani, kes 23 last õnnelikult peredeni toimetas

või mitukümmend teist laevatöötajat igast rahvusest, kes enne reisijatele ja seejärel iseendale mõtlesid.

Nendele ei olnud vaja öelda - tagasi pardale, kurat!

Aga enne kui kive viskama hakata...

Paljud on võrrelnud Itaaliat Concordiaga, võib-olla liialdatult võib-olla mitte. Tänases situatsioonis võiks ehk kogu maailma uppuva laeva metafoori kasutada...

Aga oleme me kõik niiväga kindlad, et me isegi esimesel võimalusel "päästepaati" ei hüppa? Et ei tee seda , mis hetkel tulus selle asemel, mis õige? 

Selline käitumisviis, mis kogukona kahjust ei hooli kui omakasu mängus ei erine palju kapteni omast, kuigi mitu korda väiksemas mastaabis... Võib olla näiteks tegemist pisikese maksupettusega - maksta midagi mustalt, võtta ise musta sissetulekut, mängida residentsiga, et vähem makse maksta või et toetusi saada. 

Võib olla tegemist tuhande teise väikese ebaaususega.

Võib ka ju õigustada, et ega keegi sellest surma saa.

Me ei tea iial, millised tagajärjed võivad olla ka väiksematel tegudel. Nagu liblika tiivalöögil. Või lumepallil, mis mäetipust veerema hakkab. Ilmselt pole oluline, millises riigis elad. Ikka tuleb teha valik tulusa ja õige vahel olukordades kus need ei kattu. Ja järge ütelge, et mujal pole selleks vajadust....

Sellepärast jäi mulle see lause südamesse. 

Vada a bordo, cazzo!