Minu "kasutu" hääl ehk Diogenese jälgedes

Pärast pikka sisemist võitlust skeptilise valimiste ignoreerimise ja
oma kodanikuõiguse väljendamise vahel, jõudsin lõplikule arvamusele.
Lähen valima. Nagu viimaste aastate jooksul tihti on juhtunud, teen
ma seda pigem "millegi vastu" kui "millegi poolt".


Seekord olen vastu Itaalia suurimate parteide juhtide üleskutsele, et
meie, valijad, ei tohiks raisata oma häält väikestele parteidele (nagu
mina olen otsustanud teha), kui anname oma hääle Veltronile või
Berlusconile, siis teeme justkui teene riigile ja selle oletatavale
valitsetavusele. Ühesõnaga: peaksime garanteerima neile võimalikult
suure enamuse Alamkojas ja Senatis, et väiksematel poleks võimalik
hakata varbaid sõtkuma ning võitja võib rahumeeles 5 aastat oma
programmi ellu viia (juhul, kui nad pärast valimisi veel mäletavad,
mida kõike kokku lubasid...)

"Corriere della sera " andmetel hääletab selle põhimõtte järgi 60%
Itaalia valijatest. Kogu meedia toetab salakavalalt sama printsiipi ja
annab rohkem ruumi kahele võimalikule võitjakandidaadile.

Diogenes otsis laternaga inimest.
Mina otsin oma lihtsa mõistuse tikutule abil demokraatiat taga.
Vabandage, pärast NL-aegset lapsepõlve on jäänud selline kinnisidee.
On siis demokraatia olemas või mitte??

Miks peaks minu hääl kellegi või millegi heaks "kasulik" olema?
Ainsaks valimiskriteeriumiks peaks ju olema esindatavus?
Kas peaksin sellest loobuma, et riigile valitsetavust garanteerida?
Kas see niinimetatud "valitsetavus" ei peaks siis poliitikute osavuse
proovikivi olema?
Kui kaks pluss kaks on endiselt neli, siis on see ju poliitikute viga,
kui nad ei ole võimelised riigi ja rahva huvides lahendusi leidma ning
ühist tööd tegema?
Sellisel juhul, miks üritavad nad oma tulevaste läbikukkumiste
vastutust valijate õlgadele panna?

Palju küsimusi...
Ehk tulevik toob vastuseid.

Net Neutrality ja demokraatia

Täna sain teada oma Ameerika sõpradelt, mida tähendab Net Neutrality ja kes seda muuta tahab.

Some of you who have been with me since I first began using the internet to educate people might recall the battle we took to the Telecoms over securing "Net Neutrality"...



Well there's a new video out on the issue that serves as a reminder for you and a wake-up call to you who are new to this struggle. The very future of independent research, cheap communication and the First Ammendment are at stake, as the Telecoms still want to privatize the Internet, control which websites you can visit and dictate how much you have to pay to access them. Please take a few minutes to watch this piece, titled "Humanity Lobotomy" (at about 6 minutes and 46 seconds, you might recognize a familiar bald head):



So what can be done?

Spread awareness. This video is currently circulating on Digg's Top 10 stories.

Make sure everyone you know understands why net neutrality is important.

AND MAKE MEDIA.


Da Jerry

Kiri Gazast, otse südamesse

Mohammed Omer ei ole minu sõber. Õigupoolest ei tunne ma teda üldse. Ainus asi, mis meid ühendab, et käin tihti lugemas veebilehekülge Pressante , kus tema artkleid on avaldatud. Tänane "Kiri Gazast" oli inimlik, lihtne ja shokeeriv. Sinna oli ka kirjutatud "Tundlikel inimestel pilte mitte vaadata!" Ja nii avastasin, et olen TUNDLIK... väga tundlik. Süda hakkas kõvasti pekslema ja pidin veidi värsket õhku hingama. Kes tahab, võib oma tundlikkust testida lingi kaudu postituse lõpus.

Mohammed räägib, kuidas käis Jabalya elanike käest pärimas, mis täpselt juhtus. Nagu tihtipeale tuleb sealkandis ette, on kõige otsesemad pealtnägijad lapsed. Poisile, kes jutustas nuttes, kuidas nägi oma sõbra pead minema lendamas, tegid rohkem haiget pisarad kui psühholoogiline valu, kuna põsed oli põlenud ja jalgadel polnud enam liha. Mohammed küsib endalt, kuidas on võimalik, et see poiss teadvusel on...!! Koju, Rafah'i, jõudes üritas puhata, aga hirm sundis teda otsima pereliikmeid, kuna kodu oli tühi.

"Paljud inimesed olid tänavatel, noored mehed jooksid. Ma ei saanud aru, mida olin tegemas, jooksin edasi-tagasi mööda tänavaid, teadmata miks või kuhu. Läksin tagasi koju, et kirjutada seda lugu. Ja otsustasin, et ei lähe magama, ükskõik kui väsinud ma ka poleks. Kui ma pean siit ilmast minema, siis tahan olla ärkvel, et teada, et olen suremas ja kelle käe läbi. Mitte magades."

Lugesin ka Anna Goldmani kokkuvõtte eelmise nädalalõpu sündmuste kohta Gazast:"12 tunni jooksul sooritati Jabalya põgenikelaagrile 30 lennurünnakut ja visati 50 pommi, said surma 55 inimest, kellest 10 võitlejat ja 45 tsiviilelanikku. "Oli kirjas, et kasutati F16 ja Apache. Mul ei ole vähimatki ettekujutust, kuidas need täpsemalt välja näevad, aga kujutan vaid ette. Juba need sõnad "F 16 ja Apache VS põgenikelaager" tekitavad minus raskesti allasurutavaid tundeid.

Teen endale ehk lõputult naiivse küsimuse - kuidas on see võimalik?!? Et Inimesed elavad selliseid elusid, selliseid kogemusi. Kirjutan Inimesed suure tähega nagu ma seda ikka armastan teha oma imetlusest Inimliku Teadvuse vastu ja tugevast tahtmisest alati alla kriipsutada seda, mis meis ülimat on.

Nõukogude aegne lapsepõlv ja noorus on minusse sügavalt istutanud võrdsustunde. Ja ma ei häbene seda tunnistada, et ma KÕIKI inimesi samavääriliseks pean. Mõned vaidluskaaslased on vahetevahel juhtinud mu tähelepanu selle peale, et võrdsuse ja vabaduse dilemma oli juba Voltaire'i poolt paika pandud. Kes tahab vabadust, peab võrdusest loobuma ning vastupidi.

Mul ei ole küll niipalju filosofeerimisoskust, et Voltaire'i kallale minna, aga mina oma südames usun, et midagi on alati võimalik teha...Ilmselt väga lapsik mõte.

Kunagi olime teistsugused, 40 aastat tagasi. Olime piisavalt lapsikud, et midagi muuta tahta. Maagiline 1968! Maagiline kogu maailmale, kuna Inimeste Teadvus tegi siiski suure hüppe ja maagiline mulle, kuna ma siia ilma sündisin

.

Uut Hüpet õhust otsides tahaksin ma meenutada viimaste päevade ohvreid, neid, kes siit maailmast läksid viisil nagu ükski Inimene ei peaks minema. Et jääks neist kasvõi hägune jäljeke, mis sest, et ühel tagasihoidlikul ja väheloetud blogil.

1- Eyad Al Ashram, Maschio, 26

2- Musleh Abu Ali, Maschio, 17

3- Jakline Abu shbak, Femmina, 17

4- Eyad abu Shabk, Maschio,

5- Basam Muhammad Ubaid, Maschio, 45

6- Basam Ubaid, Maschio, 15

7- Hamza Al jamal, Maschio,40

8- Abdallah Abd Rabu, Maschio, 4

9- Ibrahim Alzain, Maschio, 25

10- Mustafa Zaghloul, Maschio, 32

11- Hamada Abd Al hameed, Maschio, 29

12- Saeed Al hasheem, Maschio, 23

13- Husain Al batsh, Maschio, 27

14- Samah Zaydan Asalya, Femmina, 17

15- Salwa Zaydan Asalya, Femmina, 23

16- Tala't Dardona, Maschio, 29

17- Mustafa Abu Jalala, Maschio, 28

18- Hasan Safi, Maschio, 25

19- Abdallah Abu Shaira, Maschio, 18

20- Mutasim Abd Rabu, Maschio, 24

21- Hamada Saleh Al abad, Maschio, 16

22- Mustafa Manon, Maschio, 22

23- Muhammad Sleem, Maschio, 24

24- Muhammad Abdalrahman Shhab, Maschio, 23

25- Ali Al kitnani, Maschio, 15

26- Tal'at Dardona, Maschio, 17

27- Sana Ghad Al abed Saleh, Femmina, 16

28- Ahmed Albatsh, Maschio, 16

29- Muslih Muhamad Muslih,Maschio, 17

30- Thabet Junied, Maschio

31- Sultan Al zain, Maschio

32- Mustafa Abu Jalala, Maschio

33- Muhammad Al atar, Maschio

34- Nael Abu Alon, Maschio, 20

35- Muhammad Abd Al mouti Sleem, Maschio,

36- Saed Dabour, Maschio, 28

37- Hamada Saed, Maschio

38- Mahmoud Rayan, Maschio

39- Jedjad Hatem Abu Hlayal, Maschio

40- Thari Abu Aubaid, Maschio

41- Tamer Weshah, Maschio

42- Ahmed Saleh Abd Al rahman

43- Muhammad Abd Al qader Oqylan

44- Hasan Abu Harb

45- Abd Al rahman Atallah, Maschio, 60

46- Ibrahim Attalah, Maschio, 30

47- Sua'd Atallah

48- Sconosciuto/Tundmatu

49- Sconosciuto/Tundmatu

50- Sconosciuto/Tundmatu

51- SconosciutoTundmatu

52- Sconosciuto/Tundmatu

53- Sconosciuto/Tundmatu a Khanyonis City

54- Sconosciuto/Tundmatu a KhanYonis City

Mohammed, ka mina ei taha magada, kui keegi teist sureb...

Lettera da Gaza
Pressante - Informazione libera e indipendente - martedì 04 marzo 2008

© Pressante - Informazione libera e indipendente