Et kõik otsast peale ära rääkida, peab alustama ühest võileivast. Sellest, mida nõudis Alfredo Milioni tühi kõht natuke enne 27. veebruari keskpäeva, just enne kui oli vaja esitada Rooma Kohtus regionaalsetel valimistel osalevate parteide valimisnimekirjad koos vajalike arvu allkirjadega. Linnavalitsuse liige ja Popolo della Libertà esindaja Milioni jõudis küll kohtumajja 20 minutit enne dokumentide vastuvõtmise lõpetamise tähtaega, pidi seejärel aga uuesti lahkuma, kuna paberite hulgas puudus üht-teist. Tagasi tulles oli aga kell juba üle kehtestatud limiitaja tiksunud. “Kasutasin ka juhust, et ühe võileiva hamba alla panna...”("... so' annato a magnà 'n panino...") ütleb Milioni seletamaks oma mõnekümne minutilist hilinemist ja üritab sellele vaatamata dokumente üle anda. Teise parteide esindajad protesteerivad ning PDL annab kohtusse radikaalid, kes olla füüsilise vägivallaga takistanud nimekirjade üleandmist. Selle versiooni paikapidavus jääb pärast kohtunike otsustada.
Itaallased on küll harjunud igasuguste tragikoomiliste olukordadega, aga sel puhul tekib küsimus , kas on tegemist saamatuse, ebakompetentsuse või ülbe reeglitest mittehoolimisega. Ükskõik milline nendest kolmest võimalusest tekitab kõhedustunde, sest kui ei olda võimelised teatud nõudmiste kohaselt koostatud dokumente teatud ajaks tetud punkti toimetama, mida mõelda siis nende inimeste haldamisvõimest?
Alfredost ja tema võileivast saavad päevapealt veebistaarid läbi arvukate karikatuuride, satiiriliste videote ning facebooki fännilehekülgede. Nali naljaks, aga tegelikult seisame tõsise küsimuse ees - kas on võimalik üle astuda reeglitest, mis seadustavad ühiskondlikust elust osavõtu garanteerides kõigile võrdsed tingimused, üle astumise tagajärgede eest vastutamata?
Seadusega määratud reeglite kohaselt oleksid pidanud PDLi valimisnimekiri Rooma provintsis valimistel välja jääma, kuna dokumendid ei olnud esitatud tähtaegselt. Sellise otsuse Appellatsioonikohus tegigi, aga mida muidugi PDL juhtidel ning juba valimiskamaania peale raha kulutanud kandidaatidel oli võimatu alla neelata.
Ära ootamata Regionaalse Administratiivkohtu otsust viidi 5.märtsi hilisõhtul läbi erakorraline Ministrite Nõukogu , kes 35 minutiga võttis vastu dekreedi, mis tegi võimalikuks PDL nimekirjade vastuvõtmise, seega ebareeglipärasest reeglipäraseks tegemise.Kui toime pandu ei käi kokku seadusega, siis saab ju seadust “interpreteerida”.Valitsus nimetas selle eufemistlikult "tõlgendavaks dekreediks", sest seaduse muutmine valimisperioodil on Põhiseaduse vastane ja tegelikult on regionaalne valimisseadus hoopis regioonide enda õigusvallas.
Juba öösel oli sadakond meeleavaldajat Alamkoja ees protesteerimas. Manifestatsioonid jätkusid igal järgneval päeval enamuses Itaalia linnades.Lihtkodanikud näevad iga päev, kuidas nende elu probleemid ei leia lahendust tänu valele pitserile või mõnele puuduvale allkirjale. Aga reeglid ei kehti päris kõigile samaväärselt...
Häält tõstsid samuti juristid ning kohtunikud - kui keegi arvab, et ühe riigi õigust saab “tõlgendada” nii, et see võimu esindajatele mugav oleks, astudes üle Põhiseaduse printsiipidest, siis ei ole enam mõtet rääkida demokraatiast.
Kohtuorganid lükkasid PDLi valimisnimekirja tagasi veel kolm korda. Valijatel on muidugi õigus võimalusele anda hääl parteile, mida ta enam usaldab, aga seda ilma ohvriks toomata seaduslikkust.
Jääb üle näha, kui paljud peavad vajalikuks väljakule minna, kas siis 13.märtsi opositsioonimeeleavaldusele või hoopis 20.märtsil Berlusconi poolt tõotatud “tulevärksele” Vabaduse Rahva kogunemisele. Eesmärgiga kaitsta kas demokraatiat või selle “tõlgendust”. Või jääda hoopis koju ka valimiste päeval, võileib seedimata ning demokraatiast küllastunult, et suurendada mitte valijate partei niigi võimsaid ridu.
Fotol oleval plakatil on Dantelt laenuks võetud lause:"Jätke kõik lootus, teie, kes valite"
Fotod 13.märtsi meeleavalduselt piazza del Popolol
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar