Kassatsioonikohus mõistis süüdi maffia soodustamises raskendavatel asjaoludel Sitsiilia regiooni ex-presidendi Salvatore (Totò) Cuffaro, keda ootab nüüd 7 aastane vanglakaristus, kuna tegemist oli viimase astme otsusega. See paneb lõpp-punkti 5 aastat kestnud kohtuprotsessile.
Cuffaro informeeris Brancaccio maffiabossi Giuseppe Guttadarot, et viimase koju olid paigaldatud pealtkuulamis-seadmeid. Info pärines karabinjeeride ex-marssalilt (ja hiljem regiooni saadikuks valitud) Antonio Borzacchellilt.
Süütõendeid Cuffaro vastu leidsid uurijad aga tänu tema kohtumistele ettevõtjaga tervishoiu alal, Michele Aielloga, mis toimusid ühe Bagheria kaupluse tagaruumides. Aiellot, süüalune samas protsessis, loetakse lähedaseks Novara vanglas viibivale boss Bernardo Provenzanole.
Täna hommikul palvetas Cuffaro Santa Maria della Minerva kirikus Pantheoni ligidal Roomas, kohutotsuse ootel.
Salvatore Cuffaro, praegu saadik Ülemkojas, (valitud UDC- Unione dei Democratici Cristiani e di Centro- ridades, aga pärast üle läinud I Popolari di Italia Domani ridadesse) on süüalune veel teiseski kohtuprotsessis, ikka maffia soodustamise pärast.
Väike "televisoonipärl" aastast 1990, kui noor Cuffaro vaidleb tuliselt väljapaistvaima maffiavastase magistraadi Giovanni Falconega (tapetud 1992 aastal toimunud Capaci pommiplahvatuses)
2 kommentaari:
See "televisioonipärl" on kummaline. Õigemini on kummaline Cuffaro käitumine selles mõttes, et kui ta juba tookord kuulus maffiaridadesse, siis milleks endale ja seoses sellega ka maffiale tähelepanu tõmmata? Niipalju kui mina olen aru saanud, siis Maffia on organisatsioon, mida teiste tegemised propaganda vallas jätavad külmaks seni kuni ei astuta nende s.o siis maffia vastu konkreetseid samme. Ehk siis kui ajakirjandus ja rahvas ei tee midagi, siis on hästi, aga kui nad ka peaksid midagi tegema - pole hullu. Karavan on ennegi külakoerte haukimise saatel edasi liikunud.
Ehk siis see, mis ma öelda tahan on see, et maffia iseenesest ei otsi kuulsust (kuigi kuulsust kasutatakse) ja ei püüa esikaanele saada, vaid ajada oma asja. Jõhkralt ja vaikselt.
See oli Falconele vàga keeruline periood, kus tundus, et ollakse rohkem tema vastu kui tema poolt. 1989 oli olnud Addaura atentaat ja teda oli sùùdistatud ise endale atentaati tegemises, et kuulsamaks saada, "Il Corvo" kirjutas anonùùmkirju, milles sùùdistas teda kahtlastes suhetes pentitodega. 1987 oli Caponnetto ameti maha pannud ja kui kòik mòtlesid, et Falcone oleks tema loomulik jàrglane antimafia pool'i juhtima, siis CSM (Magistraatide ùlemnòukogu) hààletas tema vastu, pannes ametisse Meli, kel polnud mingeid maffiaalaseid kogemusi. ùks hoop teise jàrel. Neid tuli nii vaenlastelt, sòpradelt (nàiteks Leoluca Orlando) kui istitutsioonidelt.
Cuffaro vàljaastumine oli vaid ùks paljudest Falcone vastastest (ka teisi polemiseerijaid oli kùllaga:)) ja Falcone positsioon polnud praktikas mitte just eriti tugev.Mafia aga teadis vàga hàsti, et tegemist polnud tavalise magistraadiga, tavalise vaenlasega (oli ju tànu tema ja pool'i tòòle, et mòisteti sùùdi Greco, Riina, Provenzano, Calò Maxiprotsessis), kes oli juba jòudnud piisavalt ligidale nò "kolmandale tasandile"
ja et oleks olnud ainult aja kùsimus, et ta"karavani" liikumisvòimele suurt kahju oleks tekitanud.
Postita kommentaar