mida sel aastal tähistada
aga on raske teeselda nagu aastad polekski möödunud
et aja kortsud me armastatu näol
ei ole jätnud jälge
uskuda veel, et on ainus lipp
nagu nende südames
kes selle eest nutsid Donil, Isonzol
kõrbeliivadel, Anzio merel
mitte selleks et lahutada tema värvid
koos venetod ja sitsiillased
abruzzolased ja toskaanlased
...või selleks et irvitada ja solvata institutsioonides
mille eest seaduseinimesed ja tavalised kodanikud
oma elu andsid
Ka mitte selleks, et ehitada ühiskond
kust andekad põgenevad
ja jääb peale mittemidagiütlevus
kust põhja ja lõuna terroned
täitsid lootuste ja nostalgiaga oma pappkohvrid
ületades ookeani
tõestamaks, et oleme rahvus
Rahvus võimeline ehitama tulevikku rusudele
ja hämmastama kogu maailma geeniusega
mis tunneb vastaste austust ja töö väärikust
Et see tähtpäev kuuluks meile kõigile
Et õpiksime lõppude lõpuks hindama ühtkuuluvust
ja mitte oma poe pisikest kasumit
et ellu jääda üks teise arvelt
vaid igapäevast ühte hoidmist
et uhkuse ja leidlikkusega end vabastada
Et 150 küünalt mille täna kustutame
tuletaksid meile meelde
et vabadus on and mis tuleb minevikust
aga mis toitub tulevikust
Et see aasta annaks meile teadlikkuse
et see mis meil on
on kingiks saadud teistelt
ja see mis saab olema meie lastel
on see, mida oleme osanud anda teistele
Palju õnne Itaalia!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar