kolmapäev, mai 18, 2011

Kas ema võib olla ahistaja?

Üks Pavia (Lombradia) üliõpilane, kes ei kannatanud enam välja ema pidevaid telefonikõnesid ning sms, andis oma vanema kohtusse süüdistades teda ahistamises (stalking). Seda enam, et ema kontrollis teda ka tänaval. Sellega oli poiss juba saavutanud politseiameti poolse hoiatuse emale, mis käskis viimasel poega rahule jätta, kuna see tekitas poisis hirmu- ja ärevusseisundeid.
Poiss oli juba vahetanud elukohta ning telefoninumbrit. 

Nüüd aga otsustas Regionaalne Administratiivkohus (TAR) hoiatuse tühistada. Värske, vaid mõne aasta vanune seadus ahistamise kohta ei saavat olla "perekondliku konfliktsituatsiooni lahendamise vahendiks". 
Ometigi eksisteerib statistikates see 0,5 % juhutmeid, kus tegemist on vanemate või lastepoolse  ahistamisega.

See on üks omapärane kohtuasi, mis eilsetest ajalehtedest vastu vaatas ja natuke pikemaks pähe jäi. Igal juhul põnev, et kohtunike otsusel puudus antud olukorral "jälituslik iseloom" ja et on mõistetav ema soov pojaga kontaktis olla...
Ja mõelda, et ema, Põhjaliiga endine linnanõunik, oli 2003 aastal tapnud päranduslikel põhjustel oma isa, kellega tal juba pikemat aega kehvad suhted olnud.

Mah.....

1 kommentaar:

Tiiu ütles ...

Tark poeg, arvan mina...ahistajast emaga tulebki konflikti minna, et eluga saaks normaalsemalt edasi minna, sellest kirjutas juba Ürgmees ja Naised, kes jooksevad huntidega.