pühapäev, detsember 18, 2011

Pühade lähenedes...

... jälgin huviga inimeste sekeldusi. 
Keegi sõidab kuskile - nostalgilisemad sünnipaika, uute emotsioonide otsijad välismaale, hingesoojust ihkajad sõprade juurde.
Keegi jääb koju - harjumusest või mugavusemõnust.
Mõnedele meeldib olla iseendaga. Mõned otsivad seltskonda.
Minul on õnn teha kõike seda samaaegselt. Mu kodulinna tulevad imetlema inimesed igalt poolt maailma. Maailm tuleb koju kätte.
See on mu uuestisünni paik ja emotsioonidegamma, mida siin tunda saab, on lõputu. Mõnikord ühest äärmusest teise.
See on koht, kus saab olla vabalt iseendaga, aga ümbritsetud soojusega ja mitte mahajäetult.
Linn, millega koos muutuda ja koos igavikku otsida.
Paik, mis suudab olla armastatu, sõbranna, ema, vanavanavanavanem, maestro, lohutaja, norija. 
Õlg, mille najal nutta ning käsi, mis vajaduse korral vastu nägu lajatab.
Ikka ja jälle.
Tema, Roma.


Tema
nägu, mis ei unune
uhkus ja julgus
nagu aare
kuld ta silmades
Tema
hommikuvalgus, mis ei lähe kaotsi
peegel, milles end näha
sellisena nagu oled
Tema,
päev, mis meelde jääb
tuhat tundmatut asja
mida vaid temalt õppida
Tema

Ilusaid pühi igasse koju ja südame paika!



2 kommentaari:

Tiiu ütles ...

Imelist jõuluaega Sulle ja Su perele!
Aitäh liigutava laulu eest!
:-)

Kristel ütles ...

Aitàh Tiiu ning hàid pùhi Sulle meie poolt! Un abbraccione!