Murdsin siin pikemat aega pead, et kuidas tõlkida lihtsat sõnaühendit "caffè sospeso", et see mingilgi määral väljendaks suurepärast žesti, mis on olnud kasutusel naapoli kultuuris. Hetkel leidsin väga halli väljendi, aga kel tuleb paremaid mõtteid, jätke palun kommentaaridesse.
Tegemist on siis ühe vana naapoli kombega.
Kui kellelgi oli hästi länud päev või lihtsalt hea tuju, siis maksis ta baaris kahe kohvitassi eest, aga jõi ära ainult ühe. Teine kohvi jäi kas järgmisele kliendile või nendele vähemjõukatele, kes vahetevahel barista käest küsisid, kas on ka mõni caffè sospeso st. juba väljamakstud kohvi jäetud.
Selline imeilus tava, mida võib ka mõnes teises linnas kohata. Tõsi küll haruharva.
Caffè sospeso on inimkonnaga jagatud naudinguhetk. Selle vastutasuks on kellegi naeratus.
"See on nagu ülejäänud maailmale väljatehtud kohvi," kirjutas Luciano De Crescenzo oma samanimelises raamatus (mida soojalt lugeda soovitan nagu kõiki teisigi De Crescenzo raamatuid).
Kaunist traditsioonist vaimustus hiljuti ka Appide arendaja Jonathan Stark, kes sisestas smartphone'i oma Starbucks-kaardi triipkoodi, võimaldades seda soovijatel kasutada ja kutsus üles inimesi kaardile dollari panema, et kellelegi teisele kohvitassi välja teha: "Kui oled lahkes tujus, siis lisa kaardile raha ning naudi head karmat." Ühesõnaga - caffè sospeso 2.0.
Täna, 10.detsembril, peetakse Itaalias caffè sospeso päeva. Suurepärane moodus, et tuua head energiat mõrudatesse kriisipäevadesse, millest, usun, saame üle mentaliteedimuutusega - teistega jagades ning ühte hoides.
Tore oleks, kui see caffè sospeso leviks maailmas sama laialt kui espresso või spaghetti al pomodoro.
See oleks justkui pisike sammuke mõistliku maailma poole...
Sest nagu ütles naapoli näitleja Edoardo De Filippo:" Kohvi on elu luule, harjumus, millest piisab, et inimest õnnelikuks teha."
Head kohvi kõigile!
6 kommentaari:
Ootel kohvi?
kohvi 2le
Kohvikingitus
Ciao Kristel,
prima di trasferirmi qui in Provincia di Mantova ho vissuto a Roma ed ho lavorato in un ufficio in zona "Tiburtino III", un quartiere popolare.
Nella strada dove lavoravo (Via Mozart) c'era un solo bar.
In questo bar, dove io prendevo il caffè prima di aprire l'ufficio, ricordo che ogni tanto qualcuno entrava e chiedeva al barman se c'era un caffè sospeso che gli avanzava. Il barista talvolta rispondeva di si ed altre volte di no.
Il caffè sospeso c'era, dunque, ma non sempre e non per tutti :-)
Il bar era molto popolare, ma ricordo benissimo l'eleganza e la simpatia di Maurizio (il barista) e di Marina (la moglie, alla cassa). Ricordo anche che il barista serviva il caffè con il cucchiaino a valtaggio della mano destra del cliente e con il manico della tazzina a vantaggio della mano sinistra del cliente. Una raffinatezza che ho visto pochissime volte in altri bar d'Italia e d'Europa.
Comunque il caffè sospeso è una tradizione prevalentemente di Napoli e dintorni.
Ciao
(P.S. Io sono "Riigi Piirid" di Facebook)
Nàe kui palju kenasid vàljendeid :) "ootel kovi" oleks vist kòige originaalilàhedasem, aga "kohvikingitus" ja "kohv 2le" eestipàrasemad (ilma vàljendi olemust ohvriks toomata). Oudekki fb kommentaarides oli veel ka "hààtujutass" - samuti armas... Tànud!
Grazie Riigi Piirid per aver condiviso questo bellissimo ricordo! Mi confermi una mia personale convinzione: ci sono tante piccole cose carine da vivere anche nella tanto bistrattata periferia di Roma, in ogni suo volto c'è qualcosa da apprezzare.
Kui mul oli vaja seda tõlkida, kirjutasin "ootele pandud kohv".
Postita kommentaar