Kui kõik nii läheb nagu ette kuulutatakse, peaksin ma 13.aprillil valima minema.On kaks võimalust - anda oma hääl korrupteeritute parteile või mafiosode parteile(tsiteerides Ascanio Celestinit).
Kui suur mõte on valida inimesi,kellel REAALNE võim praktiliselt puudub ning kes tegeliku ning (peaaegu) nähtamatu võimu käpiknukkudena parlamendis oma isiklikke probleeme lahendavad? Enamus meie elu puudutavaid aspekte otsustatakse rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, kelle juhid ei ole rahva poolt valitud ning kelle otsustest meid ei informeerita. Meie silme all on demokraatia ILLUSIOONIKS muutunud.
Kas on mingit sisulist vahet vasak- ja parempoolsete programmideski? Mõlemad pasundavad reformidest, kodanike heaolu tagamisest, pensionitest, legaalsusest ilma, et midagi konkreetset ära teeks. Kui valitsusaeg läbi saab, siis on alati vabandus valmis "meil ei lastud töötada". Kord on süüdlasteks opositsioon, kord ebausaldatavad liitlased.
Kui kogu selle masendava ning silmakirjaliku valimiskampaania üle elan, mis tulemas on...
Kui minu kodanikuväärikus Vatikani rünnakutele vastu peab...
Kui inimlik vastutustunne meis ellu jääb...
Peaks kasvõi korra hääletusstreigi tegema. Lihtsalt, et tugitoolis istujatele meelde tuletada, et RAHVAS eksisteerib, et polegi marksistide poolt väljamõeldud termin 6 miljardi päisele lambakarjale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar