"Meie siin Ateenas teeme nii"

Tahaksin meelde tuletada ühte teksti. Ühte nendest, mis on mind sügavalt mõjutanud ja minu arusaamisi ühiskonnast rikastanud.

Poliitiline elu roiskub väga kergesti.
Siia panin kirja itaaliakeelsed mõtted selle üle,milleni viib käegalöömine ja "meie ei muuda midagi"-kontseptsioon. Ükskõiksuse hind on korruptsioon ja eliidi võimas käsi otsuste tegemisel. Ükskõiksuse hind on meie endi elud.

Mis puutub nendesse, kes ei ela oma sünnimaal, nagu ma isegi, siis arvan, et kohutus huvituda on veelgi suurem, sest pole eetiline elada ühe ühiskonna arvel ja selle sees, ilma oma panust andmata ning sellest osa võtmata.
Tuleb õppida, lugeda, selgeks mõtelda, jälgida, vaielda, rääkida.
Tuleb "võõrasse" ajalukku vaadata, et tänast mõista.
Tuleb armastada, et saada vastutustundlikuks osaks. Aga kui lõppude lõpuks valime mitte-hoolimise, sest ka see on valik, siis langeb selle valiku tulemus ikkagi meie õlgadele.

"Meie siin Ateenas teeme nii.
Meie valitsus siin eelistab paljusid vàhestele: ja seda nimetatakse demokraatiaks.

Meie siin Ateenas teeme nii.
Siinsed seadused tagavad võrdse õigluse igaühele isiklikes vaidlustes, aga me ignoreeri kunagi ektsellentsi väärtust.

Kui üks kodanik on mingil alal tunnustatud, siis kutsutakse teda teistele eelistades Riiki teenima. Aga seda mitte privileegina, mitte tasuna teenetele, ja vaesus ei ole takistuseks.

Meie siin Ateenas teeme nii.
Vabadus, mida me naudime, laieneb ka igapäevasele elule. Me ei ole kahtlustavad üksteise suhtes ega ärrita kunagi oma ligimest, kui talle meeldib elada omal viisil.
Me oleme vabad, vabad elama nagu meile meeldib, aga sellegi poolest alati valmis vastustama igat ohtu.
Ateena kodanik ei jäta kunagi hooletusse avalikke tegemisi oma isiklikku elu elades, aga eelkõige ei tegele ta avalike asjadega, et lahendada niimoodi oma isiklikke probleeme.

Meie siin Ateenas teeme nii.

Meid on õpetatud austama magistraate, meid on õpetatud austama seadusi ja mitte kunagi unustama, et peame kaitsma solvatuid.

Ja meid on õpetatud austama neid kirjutamata seadusi, mis tulenevad universaalsest tundest selle üle, mis õige ja terve mõistuse kohane.

Meie siin Ateenas teeme nii.

Inimest, kes ei huvitu Riigi asjadest, ei pea me süütuks, vaid kasutuks ja kuna vähesed on võimelised poliitikaks, siis selle eest kõik me , siin Ateenas, oleme võimelised sellele hinnangut andma.

Me ei arva, et vaidlus on takistuseks demokraatia teel.

Me usume, et õnn on vabaduse vili, aga et vabadus on ainult väärtuse vili.

Ühesõnaga, kuulutan, et Ateena on Hellase kool ja et iga ateenlane kasvab arendades endas õnneliku mitmekülgsuse, eneseusu ja valmiduse lahendada igasugune olukord ja sellpärast on meie linn avatud maailmale ja me ei aja ära kunagi ühtegi võõramaalast.

Meie siin Ateenas teeme nii. "

Perikles, Kõne Ateenlastele 416 a.C.