Valimised 2011 minu mätta otsast

Einoh, üllatusi kui palju...

Näiteks see, et Berlusconi Milanos kaotas. Mitte et Partito Democratico kandidaadi Pisapia edu mind just hõiskama paneks, AGA EILEÕHTUNE VEINIKLAAS MAITSES TAVALISEST TSIPA PAREMINI...

Oleks ma milaanokas olnud, polekski teadnud, kellele hääl anda. Ei tekitanud minus mingit usaldust ka Beppe Grillo " 5 stelle" liikumise 20-aastane kandidaat. Pigem umbusku. Nimelt ei suuda ma tõsiselt võtta  Grillo väidet , et päris igaüks võiks linnapeaks olla, kah need ilma igasuguste kogemusteta. Eriti veel linnas nagu Milano, kus linnanõukogu ümber haikalad tiirlevad. Need tõelised. Aga "5 stelle" tulemus - 4% on tõepoolest tähelepanuväärne. 

Nende Bologna tulemusest  - 9, 4% ma ei räägigi. Suurepärane arvestades, et televisioonis polnud nende jaoks mingit ruumi. Ainsaks vahendiks Internet ja meet-up grupid.
Mulle meeldis ka Grillo kodanike vastutustundlikkusele koputav kommentaar pärast valimistulemusi: "Kõik need, kes hääletasid "5 stelle" liikumise poolt, peavad hakkama tööle, sest te ei andnud meile mitte volitust. Te võtsite kohutuse viia ellu üks programm oma linna heaks. Ja te peate meid aitama."

Ja siis veel ex-magistraat Luigi De Magistris  Napolis, kes oma 26, 8%ga läheb ballottaggiole (järgmisele valimiskorrale, kuna keegi ei saanud üle 50%). Kandideeris kah Clemente Mastella (tulemuseks 2%), endine justiitsminister ja DeMagistrise poolt uurimise alla pandud korruptsioonihõnguline poliitik. Tema väitis, et kui De Magistris võidab, siis pidavat ta end tapma. Kuigi  29/30 mai toimub ballottaggio, andis see ex- magistraadi ootamatu tulemus põhjust üle Interneti tögamiseks - "Clemente, kas nöör või püstol?". Aga see on nagu Punase Risti peale tulistamine (loodan, et ka eesti keeles on olemas väljend come sparare sulla Croce Rossa).

Igal juhul - forza, Gigi! :))

Latinas (Lazio) toimus aga omamoodi operatsioon kirjanik Antonio Pennacchi algatusel. Tema, põline kommunist. toetas fašistiminevikuga Gianfranco Fini nimekirja. Siit nende nimetus - "fasciocomunisti". Tulemus 1,06 %. Latina on tugevalt paremäärmuslikkuse mõju all olev piirkond. Pennacchi idee oli (on alati olnud), et "ka fašistid on inimesed" ja ei peaks vastastikku lõhkuma komunikatsioonisildu. Tugeva kriitika osaliseks saanud, ei meeldinud valijatele see üsna ekstravagantne katsetus. See polnud muidagi üllatus.

Ma ei ühine veel juubeldamisega, et Berlusconi ajastu on otsas. Ta on tuhandete resurssidega olevus. 

Ja see oli kõigest esimene round.

Kas ema võib olla ahistaja?

Üks Pavia (Lombradia) üliõpilane, kes ei kannatanud enam välja ema pidevaid telefonikõnesid ning sms, andis oma vanema kohtusse süüdistades teda ahistamises (stalking). Seda enam, et ema kontrollis teda ka tänaval. Sellega oli poiss juba saavutanud politseiameti poolse hoiatuse emale, mis käskis viimasel poega rahule jätta, kuna see tekitas poisis hirmu- ja ärevusseisundeid.

Poiss oli juba vahetanud elukohta ning telefoninumbrit. 

Nüüd aga otsustas Regionaalne Administratiivkohus (TAR) hoiatuse tühistada. Värske, vaid mõne aasta vanune seadus ahistamise kohta ei saavat olla "perekondliku konfliktsituatsiooni lahendamise vahendiks". 

Ometigi eksisteerib statistikates see 0,5 % juhutmeid, kus tegemist on vanemate või lastepoolse  ahistamisega.

See on üks omapärane kohtuasi, mis eilsetest ajalehtedest vastu vaatas ja natuke pikemaks pähe jäi. Igal juhul põnev, et kohtunike otsusel puudus antud olukorral "jälituslik iseloom" ja et on mõistetav ema soov pojaga kontaktis olla...

Ja mõelda, et ema, Põhjaliiga endine linnanõunik, oli 2003 aastal tapnud päranduslikel põhjustel oma isa, kellega tal juba pikemat aega kehvad suhted olnud.

Mah.....

Double-face poliitika

Eile ja täna toimuvad administratiivsed valimised osades Itaalia linnades, millest tähtsamad on Milano, Bologna, Napoli ja Torino. Valimiskampaaniad olid tulisemad nendes suurtes linnades - Milano berluskonistlik linnapea Moratti sõimas autovargaks oma vastast Pisapiat, Napolis olevat pakutud hääle eest tasuta pileteid jalgpallistaadionile jna..Aga  ei puudunud põnevaid seike ka väiksemates kohtades...

Näiteks saab näha, kui nutikad on me kohalikud poliitikud, kes suurema taseme poliitikutele alla ei jää...

56 aastane Tiziano Pirani, Ferrara provintsis asuva Cento linna (35 000 elanikku) perekonnaseisuameti töötaja ning parempoolse linnavalitsuse nõunik, kandideeris end kodanikenimkirjas, kuigi tal oli selja taga juba pikem poliitiline karjäär kunagise Bettino Craxi (see, kes Mani Pulite eest Tuneesiasse põgenes) aegse Partito Socialista ridades. See Cento kodanikenimekiri toetab Berlusconi väärilise liitlase Bossi Põhjaliigat.

Selles poleks midagi imelikku, kui seesama Pirani poleks Finale Emilias (kust on pärit tema abikaasa) kandideerinud end ühe teise kodanikunimekirjaga. Noh, seegi pole iseenesest keelatud asi, aga värvikust annab seigale tõsiasi, et Finale Emilia kodanikenimekiri toetab vasaktsentristlikke opositsiooniparteisid - Partito Democratico, Italia dei Valori ning Sinistra Ecologia e Liberta'.

Pirani ise selgitas, et ta "toetab mõlemal juhul koalitsiooni, mida pean kohalikule kogukonnale paremaks"teooria põhjal, mille kohaselt hääletatakse inimesi ja mitte parteisid. Ega siis mitte sellepärast, et Finale Emilias on vasakpoolsel koalitsioonil suuremad võiduvõimalused!

Eks teooriaid on igasuguseid ja räägitakse, et vastasideoloogiad olevat surnud. Parteiprogrammid kah sarnanevad üha enam üksteisele...

Aga selline double-face poliitka tundub üsna praktiline olevat...

Paksult lõigatud prosciutto ohtlikkus

Livorno (Toskaana)  kesklinn  eile kella 13.30 paiku.
Pere kahe lapsega läheb sisseoste tegema. Viiekümne ringis ema  ostab prosciutto crudot, aga poetöötaja (umbes kolmekümnene) lõikab selle liiga paksude viiludena. Ema protesteerib, algab tüli ning asi lõpeb kaklusega tänaval.
Politsei on selgitamas, kuidas jõuti niikaugele, et pidi kohale kutsuma kolm kiirabiautot - poetöötajale ja pereisale, kellel tõsisemad vigastused, aga ka poetöötaja isale ning prosciuttot küsinud emale. Piisab õnneks mõnepäevasest haiglasolekust.

Prosciutto lõikamist ei maksa liiga kergekäeliselt võtta...

11.mai psühhoos Roomas

Nüüd ta ongi siis kätte jõudnud, see kurikuulus 11.mai. Mida ligemale ta tuli, seda rohkem inimesed sellest rääkima hakkasid. Mõned võtsid lausa puhkusepäevad, et Roomast ära minna, teised otsustasid päev otsa toidukraamiga villa Pamphilis istuda. Jumala eest, ma ei naljata...

Asi on selles, et üks unustusehõlma vajunud iseõppinud sismoloog Raffaele Bendandi (1893 - 1979) oli ennustanud tänaseks võimsa maavärina. Ei kusagil mujal kui Roomas ja linn pidi selle tõttu hävinema. Muidu oleks võinud ju asja lõõpimisega võtta, aga häda on selles, et Bendandi ennustas kahepäevase täpusega ette Avezzano maavärina aastal 1915 ja  Friuli oma 1976.

Bendandi arvates sõltuvat maavärinad planeetide liikumisest ja neid on võimalik üsna täpselt välja arvutada.

Teadlaste poolt ei peeta seda teooriat küll tõsiseltvõetavaks. Lisaks sellele rääkis ka Bendandi tööde uurimiskeskus, et tegelikult pole kusagil kirjas täpset kuupäeva. 

Ja nagu ikka, ei puudu sellistes stsenaariumites ka Nostradamus, 87 quartina XIX Centuria:

"Päike Sõnni kahekümne kraadi sees

 nii tugevalt maa väriseb

 suur täidetud teater variseb

 õhk, taevas ja maa pimestatud ja häiritud

 kui uskmatud jumalat ja pühakuid appi kutsuvad" 

20 kraadi Sõnnis peaks olema just 11.mail  ja "suur teater" võib  olla Colosseum. 

On tähele pandud, 11.olevatki selline õnnetu kuupäev. Porta sfiga.

Nooojahhhhh.....

Mine sa võta siis kinni.Aga alahoiuinstinkt on teinud inimestes oma töö. 

Kell 8 hommikul läksime Johannaga Mario kontoritarvete kauplusesse, et pastakaid osta. Õmblustöökoja omanik Franco, kes seal fotokoopiaid tegi, väitis kõval häälel, et pidavat olema kella 21 paiku. Ooookkeiiii.....

Kooliukse juurde jõudes kuulsime isade-emade juttu, et hoopis veidi enne keskööd. Oli skeptikuidki, aga ka nemad ütlesid, et iga juhuks ei tasu arveid enne 20ndat maid

Lidia tuli täna koolist vara tagasi, sest oli klassi assamblee, kus tema kunagi ei viitsi osa võtta ja ütles, et oli inimesi, kes ööbisid Circo Massimol. Vaaaa beeeneee.....

Vaatan mõningaid blogisid, kust ilmneb, et eile olevat Frosinone kandis olnud viis 2-magnitudolist maavärinat. Aga selliseid on tegelikult kuskil pea iga päev. Boooh.....

Öösel oli küll kergevõitu uni. Kui üles ärkasin, siis oli millegipärast kerge tunne. Polnudki midagi juhtunud! Mind jättis kogu see psühhoos küll üsna külmaks, aga hea tuju tükkis ikkagi justkui vägisi peale.

Kell on 9.50 ja päike särab taevas. Meeleolu on endiselt suurepärane. Mõelda, kui vähesest võib piisata, et hinnata täie südamega üht tavalist päeva, kus midagi pole juhtunud.

Väljapressimine itaalia moodi ja sotsiaalvõrgustikud

Liiga vaimukas video, et seda mitte jagada :)

Kiirtõlge:

"Kohver rahaga, kus see on ? Saimon, kus on mu raha?"
"Millest sa räägid? Kas ma siis ei andnud juba?"
"Loen kümneni. Kas ütled mulle, kuhu peitsid raha või vahetan su facebooki staatuse!"
"Kuidas sul õnnestus sinna sinne pääseda?????? Kes andis sulle passwordi????????"
"Üks...........kaks........"
"Kuula mind...ma andsin sulle köik, mida sa tahtsid! Mida veel? Räägime...tsviilsete inimeste moodi"
"......kolm......."
"Mu jumal!!!!!! ok, ma palun sind, pane püstol ära, aga ma ei räägi sinuga sellistes tingimustes."
"Kuidas soovid......neli......"
"Su raha on Pariisis, aga kui sa jätad rahule mu profiili, siis ma vannun sulle, et....."
"Ei ole Pariisis..........viis........"
"......ma leian selle raha sul üles...Aga kui puutud mu profiili....kui sa seda puutud......ei anna ma sulle midagi!"
"...kuus..."
"Kuula mind!!!!! Ainus viis jõuda oma eesmärgini on sul ..........eiiiiiiiiii!!!!!eiiiiiiiiiiiii!!

(ähvardaja avaldab Saimoni profiilil tuntud berluskoonlaste laulu " Jumal tänatud, et Silvio on olemas")

"Kas arvad, et on tegemist mänguga!!!! Arvad, et on mäng!!!!!!!Ma hävitan su!!!!!!"
"Raisk!!!!!! Raisk!!!!!!!"

(ähvardaja kirjutab staatusesse "Ma hääletasin....")

"Kus on raha???? Seitse!!!!!
"Ma vannun,et ma tapan su!!!!! Vannun jumala ees, et tapan su!!!!!!!!!!!!!"
"Kaheksa!!!!!

(ähvardaja kirjutab staatusesse püstoliga "Hääletasin Berlusconit" suunates püstolitoru "send"i peale)

"Ma palun sind, sa ei tohi mind niimoodi hävitada.....ära tee seda..... mul on facebookis, sõbrad....ema...... ülemus..."
"Üheksa...!"
"Kuula mind....tahan kaastööd teha....aga kui sa selle asja avaldad, siis on minu jaoks kõik läbi....pead tegema, seda mis õige....seda, mis tead, et on õige....ära tee seda....."
....kümme...."

(ähvardaja vajutab "send"ile"

"EEEIIIIIIIIII!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! EEEEEEIIIIIIIIII!!!!!!!!"

(järgnevad kommentaarid facebookis:
- ja sa tunnistad seda? Milline julgus!
- näe, kes oli, kes teda hääletas! Kui ma su kätte  saan, siis peksan su läbi!
-(pruut) meie vahel on köik läbi. Addio!
-(isa, sirbi ja vasaraga profiilipildis) mu poeg, ma pettusin sinus
-parem gay kui berluskoonlane
-(ülemus) sa oled vallandatud
-(sõber) ma olen seda alati kahtlustanud
-ära naljata, ma ei usu...just sina :(
-ma kustutan su sõprade nimekirjast
-buuuuuuuh!
-ka mina hääletasin teda! Ta on suur!
-tahaksin olla sinu ajus, et natuke puhata

Esimene naisdirigent La Scala laval

42 aastasel soomlannal Susanna Mälkkil on au olla esimene naisdirigent, kes La Scalas ooperit  juhatab.
Teatro Lirico laval olid teinud seda juba Carmen Maria Carneci ja Claire Gibault.
Luca Francesconi ooperi "Quartett" esietendus toimub teisipäeval, 26.aprillil ja jääb kavasse kuni 7.maini.

Rooma 2764

Ilusat sünnipäeva , Rooma!

Südamlikult (Anotnello Venditti):

Kogu meie perega (muusika Vittoriolt, montaaž Gregoriolt):

Elegantselt kahe staariga (Nino Manfredi ja Mina):

Roomlaslikult rämeda huumoriga (Soliti Idioti):

Asjatult muutusi oodates  (Enrico Brignano,Vittorioga kontrabassil):

Õiendades ja kirudes (Enrico Brignano, ikka Vittorioga kontrabassil):

Olles kõigele vaatamata uhke oma linna üle, ilusaim maailmas:

Muresid unustades, kevadet nautides (Nino Manfredi):

Jäägem inimesteks

Kui käid kellegi blogi lugemas, siis hakkad pikapeale tundma nagu oleks tegemist tuttava inimesega.

Vittorio Arrigoniga oligi nii. Ma polnud teda elu sees näinud, aga lugedes tema uudiseid Gazast blogis Guerrilla radio, tundus nagu keegi hea tuttav oleks sind kursis hoidnud sellega, mis toimus tema ümber sellisel räsitud maal nagu Palestiina.

Vittorio Arrigoni kirjutas igapäevastest vaikuse all toimuvatest julmustest. Tänu temale said natuke häält inimesed, kelle hädadega on maailm niivõrd ära harjunud, et ei tekitagi enam inimlikku reaktsiooni.

Vittorio Arrigoni oli koos teiste ISMi International Soldarity Movement) liikmetega elavaks kilbiks, riskides kuulidega, palestiinlastest kaluritele, kes Iisraeli poolt kehtestatud absurdsetest piiridest oma paatidega on sunnitud üle minema, et midagi oma võrkudesse saada. Vanglas oli ta olnud  juba paar korda .

Vittorio Arrigoni oli üks vähestest, kes võttis vaevaks vastata Roberto Savianole pärast tema avalikke poolehoiuavaldusi Iisraelile:

Vittorio Arrigoni oli...

See tänahommikune shokeeriv uudis, et ta on tapetud. 

Vittorio rööviti eile Gaza Citys ühe ekstremistliku salafiidide grupi poolt, kes andis Hamasile 30 tundi aega, et vabastada nende gruppi kuuluvad vangid.

Hamasi trupp piiras küll ümber paiga, kus Vittoriot hoiti, aga kui pärast tulevahetust suudeti majja sisse tungida, oli ta juba tapetud. Ultimaatumi tähtaeg oleks pidanud otsa saama täna kell neli. Tema käed olid selja taha seotud, silmadel veel side ja kuklast kaotas verd. See kujutluspilt ei taha mul kuidagi silme eest ära minna. Kui käid kellegi blogi lugemas, tundub nagu oleks tegemist hea tuttavaga...

Kirjutab Paolo Barnard: "Uudis on , et Vik on surnud islami mõrvarite käe läbi. Kindlasti on tulemas süüdistuste, vihjete ja komplottismide tulevärk: "...see oli Mossad.... poiss oli seotud selle ja sellega...mustad mängud tema surma taga..."

Võib olla, kõik võib olla, aga tegelikkuses ei lähe miljonid inimesed sügavamale pealkirjadest ajalehtedes. "See vaeseke võitles nende eest ja nemad tapsid ta nagu koera... Kõik islamiusulised on barbarid...Iisraelis poleks seda kunagi juhtunud." Kohviku, kaubanduskeskuse, kontori jutu perspektiivis jääb kahjuks peale see vaatenurk."

Iga Vittorio Arrgoni postitus või artikkel lõppes ikka sõnadega - Restiamo umani, stay human, jäägem inimesteks. Ja minul on tavaks meenutada seda tihti, palju vähem traagilistes olukordades kui see, mis ümbritses Vittoriot. 

Sest inimlikkust võime kaotama hakata märkamatult, imepisikestes asjades.

Vittorio Arrigoni oli 36 aastane.

Isadepäevaks

Ma ei kirjuta kuigi tihti oma abikaasast.Või õigemini Elu-kaaslasest. Tema olemasolek on niivõrd iseenestmõistetav.

Iseenesestmõistetavad on tema kõvahäälsed kulinaarsaadete paroodiad, millega ta oma gastronoomilisi ettevõtmisi kommenteerib.

Iseenesestmõistetavad on harjutustunnid, mil kontrabass on tema ainukeseks väljendusvahendiks ja tuldpurskavad pilgud, kui miski neid tunde häirib...

Aga sama iseenesestmõistetavad on tema pikad töised äraolekud, mil me tema lollimängimisest, cazzeggiost puudus tunneme.

Iseenesestmõistetavad on me filosoofilised arutelud, mille käigus on niivõrd hea taasavastada kuivõrd tore on kellegagi samal lainel olla, aga veelgi suurepärasem on mõnikord imestada, kuidas inimene, kellega oled 18 aastat igat oma päeva jaganud, suudab sind siiski veel üllatada.

See, mis ei ole iseenestmõistetav, on igapäevane tahe leida tasakaalu ja oskus hoida harmooniat kõikvõimalikes olukordades,  mille kaudu elu ikka aeg-ajalt meid proovile paneb. Hoida peret ja igat koosoldud päeva kui loomingut. See ei ole iseenestmõistetav. See on suur anne ja armastus.
Auguri, babbo!

Laste poolt tehtud video "Sonsini story" babbost, tema poolt kirjutatud muusikaga