esmaspäev, detsember 01, 2008

Mumbai, "Shantaram"i õrnuse linn


Mumbai sündmused puudutasid mind ootamatult sügavalt. Olin just lõpetanud Gregory David Robertsi raamatu "Shantaram" kolmanda lugemise, nautisin selle fantastilise kirjaniku abil Mumbai linna, tema elanikke ning tukslevat elu, mille Robertsi ergas tundlikkus lugejale jäädavalt omaseks teeb.

Kuulsin, et uudistes nimetati Cafè Leopoldi ning Taj Mahali ja jäin uskumatu ilmega mitmeks päevaks sündmusi jälgima. Leopold on raamatus saatuste risttee, tegelaste tundmaõppimise ning suhete jälgimise koht.Tekkis tunne, mingi side selle omapärase paigaga. Rünnakud Mumbais pigistasid südant nagu oleks tegemist vanade tuttavate ja armastatud paikadega.

"Corriere della Sera"st saab lugeda intervjuud Robertsiga. Tõlgin mõned lõigud.

"Istusin "Leopoldis" rünnakute hommikul. Lähen sinna iga kord, kui võimalik. Elan sealkandis. Mumbai on haavatud, aga ta pole kaotanud endast parimat: õrnust."

Kas rünnati Leopoldi, kuna see on välismaalaste kokkusaamispaik?

"Rünnati tolerantsuse sümbolit. Õrnus on Mumbai, India ja Leopoldi kõige iseloomulikum joon.Teistes kohtades on tunda, et oled hindude baaris või moslemite kohvikus. Leopoldis mitte. See on party cafè. Siin kohtutakse, naljatatakse, arutletakse. See meenutab mulle üht ilusaimat Islami osa, palverännakut Meccasse,kui usklikud riietuvad kõik valgesse. Kuningas või kerjus, siis on kõik võrdsed."

Tapeti 2 kelnerit ja 5 külastajat.
"Mulle öeldi. Omanikud on kaks venda:Farzad ja Farhang.Töötavad samade inimestega aastaid, kohtlevad neid nagu sugulasi. On hull mõelda, et 12 enne nende surma olin seal küsimas oma tavalist granaatõuna mahla."

Kas on normaalne, et läks nii kaua aega terroristide neutraliseerimiseks? nemad tundsin hästi Taj´i plaani, "nahkpead" mitte...
"Paljud kritiseerivad ebaõigustatult. India luureteenistus on parim.2006 aasta veresaunade autorid leiti kohe kätte. Kas te ei küsigi, kuidas neid rünnakuid vältida?"

Noh kuidas siis?
"Elimineerida ebaõiglused, lahendada Palestiina küsimus, toetada mõõdukaid islamiusulisi, panna kinni Pakistani laagrid ja teha lõpp silmakirjalikkusele:kes võidab vabade valimistega, peab valitsema ka siis, kui see Läänemaailmale ei meeldi."

Ohvrite hulgas oli ka neid, kes tulid Indiasse mediteerima, Kas pole ohtu, et maa kaotab niimoodi oma spirituaalse "firmamärgi"?
"Ei. Indias pole sul midagi vaja, et ennast armastatuna tunda, kui tuled lahtise südamega.Rahvas näitab seda praegu haiglates, tänavatel. Sajad inimesed on surnud, armid jäävad alles. Kaotasime süütuse, aga õrnuse aeg pole läbi."

Taas täitub ka minu süda õrnusega, kuulates Robertsit, tema maailmataju ja armastamisvõimet, mis häbi ei tunne ega karda naeruväärne olla.
Oma raamatus ütleb ta , et India on Aasia Itaalia ja et itaallased on Euroopa indialased.

Kasutan juhust, et teha varjamatut ja kirglikku reklaami "Shantaramile". Tasub lugeda!!

1 kommentaar:

iltaka ütles ...

Minu jaoks on ka Mumbai sündmused tugevasti haakunud "Shantaramiga". Ise pole ma selles linnas käinud, kui mitte arvestada ühel vahemaandumisel Bombay lennujaamas veedetud mõnda tundi. Aga "Shantaram" muutis linna lähedaseks.

"Shantarami" lugemisega on see häda, et pärast selle raamatu läbisaamist on hulk aega väga raske leida võrdväärselt head lugemisvara :)
Olen endiselt Sulle tänulik kunagise raamatuviite eest.