reede, november 14, 2008
Mulle teeb haiget maailm - Giorgio Gaber
Mulle teeb haiget maailm, mulle teeb haiget maailm
ja ma ei suuda leida sõnu
et endale selgitada
mis see on ,mis haiget teeb...
Mulle teeb haiget, kui naine mind maha jätab...mitte alati.
Mulle teeb haiget sõber, kes seletab, miks ta seda tegi.
Mulle teevad haiget need, kes peavad ennast maailma keskpunktiks ja ei tea, et maailma keskpunkt...olen mina.
Mulle teeb haiget peeglisse vaadata.
Mulle teeb haiget, kui öeldakse, et mu tütar sarnaneb mulle. Mul on valus tema pärast.
Mulle teevad haiget need, kes kõike teavad ja varem või hiljem sulle seda ütlevad.
Mulle teevad haiget liiga haritud, eemalhoidvad ja formaalsed inimesed. Aga veelgi enam need, kes sulle autentsuse nimel näkku röhitsevad.
Mulle teeb haiget, et olen täbar...ja mitte ainult tervise poolest.
Mulle teeb haiget asjaolu, et piisab hambavalust...et maailm mind enam ei puuduta.
Mulle teevad haiget arhitektid, advokaadid, raamatupidajad!
Mulle teeb haiget käibemaks, palgast kinnipeetud summad, tuludeklaratsioon, mamma mia,kuidas teeb haiget tuludeklaratsioon.
Mulle teevad haiget margid, infopunktid, bürood, järjekorrad. Mulle teeb haiget, et kui kaotan juhiload või sõbrad, siis avaldatakse mulle kaastunnet. Ja ametnikud...kes, kui kontorisse lähed, ei tõsta pead. Ja kui tõstavad, siis vihastavad, et sa nende aega raiskad.Nad kohtlevad sind halvasti, õigus on nende poolel, meie eksime.Ikka on teine kontor, siis veel teine ja siis veel serketärid, asedirektorid, direktorid ja ülddirektorid...Mulle teeb haiget aparaat, oma mentaliteedi,oma kõrkuse ja idiootsusega!
Kui tundlik ma olen!
Mulle teeb haiget Itaalia, Euroopa, maailma tulevik.
Mulle teeb haiget Maa saatus kogu oma osooniaugu ja kasvuhoone-efektiga ja kõigi nende asjadega, mis praegusel hetkel...tõepoolest...ei teegi mulle haiget.
Mulle teevad haiget reklaamiklipid.
Mitte reklaam iseenesest.
Mulle teevad haiget, issand jumal, paljad persed,tissid, kintsud ja kõik need Campari Sodale raisatud ilueedid!
Mulle teevad haiget faksid, mobiilid, arvutid, ja virtuaalne reaalsus...kuigi ma ei tea, mis see on.
Mulle teeb haiget lollus, nii see loomulik kui kätteõpitud.
Mulle teeb haiget trükisõna, kirjastajad...kõik.
Mulle teeb haiget, et iga idioot kirjutab raamatu. Teeb reklaami, läheb edetabelisse:nr.1, nr.2,nr.3...Borges nr.37!
Mulle teevad haiget ajalehekioskid, ajalehed, ajakirjad koos oma lisadega: kingitus, mäng, CD... cappuccino ja brioche
Mulle teevad haiget kõik ajaleheostjad.
Mulle teeb haiget ajakirjanduse sõnavabdus, Mulle teeb haiget ajakirjandus.
Mulle teeb haiget, et on veel olemas neid, kes usuvad, et ajakirjanikud informeerivad rahvast.
Ajakirjanikud, milline häbi! Kutse-eetika,püha õigus informatsioonile. Mis me paneme täna esileheküljele. "Okei - Bosnia surnud, neist ei räägi juba mõnda aega keegi!" Kõik ongi nii, et ei vali mitte tähtsamaid uudiseid, vaid neid, mis toimivad, mis rohkem kasu toovad..karjäärile, peremeestele...Mulle teevad haiget nende häbitud ja jultunud näod. Mulleteeb haiget, et nad võivad vabalt ja häirimatult kirjutada kõiki lollusi, mis pähe tulevad! Ja see ajakiranduse vabadus ajab mind oksele.
Kui delikaatne ma olen!
Mulle teevad haiget need, kes usuvad, et keegi mõtleb veel teiste inimeste peale.
Mulle teevad haiget need, kes arvavad, et kõik inimesed on võrdsed.
Mulle teevad haiget need, kes ütlevad, et "suur kala sööb väiksema".Tahaksin nad vaalade basseini panna.
Mulle teevad haiget vargad, need eraettevõtjad, aga ka riiklikud. Mulle teeb head, kui neid kinni võetakse, arreteeritakse, kui tuleb välja kõik see, mida teadsime. Aga mõne aja möödudes läheb see mulle igavaks.
Mulle teeb haiget, et Itaalial, et meil, et minul on kaks miljonit miljardit võlga. Me teame, meile korrutatakse seda. Meie elu muutub ükskord selle võla pärast.
Aga kellele me võlgu oleme? Seda ei tea. Seda ei öelda. Üks asi on, kui oleme võlgu kellelegi, kes pole tähtis...olgu, sai mööda pükse ja ongi asjal lõpp. Aga kui oleme võlgu mingile suurele ninale...kaks miljonit miljardit! Valmistugem siis natuuras maksma.
Mulle teeb haiget...teeb haiget telekas sisse lülitada, olla seal ees suutmata seda kinni panna, näha milleni võib...ei ole põhja, ei ole põhja. Inimesed, kes helistavad, sponsorid, arulagedad mängud, saatejuhid, kes naeravad. Ja hambaproteesid, hügieenisidemed, Gabibbod, vaimukad, kõik nagu kalad omas vees...kes ajavad näppe kõrva ja sügavad mune.Ja, kõik need geniaalsed
arvamuseavaldajad, kes riidlevad, karjuvad, solvavad...need vaprad mässajateks maskeerunud perselakkujad!
Mulle teeeb haiget, teeb haiget , et räägitakse oksendamiseni kui palju kanaleid...üks sulle, teine mulle...riiklikud, erakanalid...ja komisjonid, seadused...ilma, et keegi räägiks sellest pasalaviinist, mis iga päev mu koju vajub!
Lõppude lõpuks olen delikaatne, olen juba ütelnud!
Mulle teeb haiget vägivald. Mulle teeb haiget jultumus, ebaõiglus.
Kui aus olla, siis teeb mulle haiget, ka õigussüsteem. Riik, millel on õigusüsteem nagu meie oma, ei saa kunagi tsiviilne olema. Jälestav õigussüsteem, et kui kord viiekümne aasta jooksul, jumal teab, millisel maagilisel põhjusel, täidavad magistraadid oma kohust, siis tehakse neist...Giuseppe Garibaldid.
Mulle teevad haiget kahetsejad...alatud, ühesõnaga...kes pärast naiste, laste ja meeste tapmist "parandavad" oma eksimust: kolm Pater Avet ja Gloriat ja olgu, mis oli.
Mulle teeb haiget Sitsiilia. Kui oleks vaid ainult Sitsiilia! Mulle teeb haiget ka Lombardia, Piemonte, Toskaana, Veneto. Rooma!
Mulle teeb haiget, et "kõik" on maffa.
Mulle teeb haiget, et ma ei saa aru,miks sama liiki loomad üksteisele kõrisse hakkavad.
Mulle teeb haige, kes sureb Jugoslaavias. Kes sureb Somaalias, Ruandas, Palestiinas. Mulle teeb haiget, kes sureb.
Mulle teeb haiget valge maffia, see arstide, ravimite, haiglate ja professorite oma.
Mulle teeb haiget, kes spekuleerib inimeste elu pealt. Ja, need korralikud ,kes lasevad sul analüüse teha ka siis, kui selleks põhjust pole, kes saadavad su oma sõbrast spetsialisti juurde, kõik üks ärivahetus, suur sööming patsientide arvelt.
Jah, mulle teeb haiget vähk. Mulle teeb haiget, et vähk on sajandi tulusaim äri.
Mulle teevad haiget need, kes usuvad, et keegi mõtleb veel teiste inimeste peale.
Mulle teeb haiget igasugune võim, see tuntud, aga ka see tundmatu, maa-alune, tõeline, Mulle teevad haiget kõrgfinantsi kõikumised. Rohkem kui valu, tekitavad need hirmu, sest tunnen enda ümber pimedust, ei näe nägusid. Keegi neist ei räägi, keegi ei tea midagi: nad on puutumatud. Müsteerilised tegelased, kes juhivad nähtamatut mehhanismi, meist niivõrd palju kõrgemal, et peame end õiguspäraselt mängust välja jäetuteks. Ja seal, oma maagilistes ja sametistes saalides, otsustavad me saatuse üle: vabadussõdadest suurmonopolideni, majanduskriisidest müüride langemiseni, kõige julmemate veresaunadeni.
Mulle teeb haiget, kui tuleb valimiskutse.
Mulle teeb haiget demokraatia, see ainus demokraatia, mida tunnen:
Mulle teeb haiget Esimene Vabariik, teTeine, Kolmas, Neljas:
Mulle teevad haiget poliitikud...kõik, üha ilgemad ja koledamad. Mulle teevad haiget nõmedad ja pugejad. Ja kui lähedal on nad valijatele, kuidas nad meid tänavad, kuidas nad meid armastavad. Jaa, ka mina tahan suudlusi, hammustusi kaela peale...et paremini aru saada, kuidas mulle perse keeratakse. Kõik, kõik me oleme perse saanud...nendelt, kes olid enne, nendelt, kes praegu, kõikidelt, kelle elukutseks on poliitika.
Mulle teeb haiget, et keegi veel usub, et "nemad" teevad midagi meie, meie perede, meie tuleviku heaks. Ei, pole ühtki otsust, mis oleks tehtud mõeldes rahva heaolule. On ainult see, mis huvigrupile, parteile ära tasub. Et oma võimu kasvatada, et tähtsust omada. Nad teevad seda ainult iseendale, oma jälkide isiklike huvide pärast. Nad ohverdaksid kõik, müüksid kolleege, sõpru, lapsi. Vahetaksid värvi, nime, rahvust, pussitaksid parteikaaslasi.
Mulle teevad haiget poliitikud, kes iga päev üritavad ennast näidata. Neil on meid vaja, me peame neid toetama, me peame neid hääletama, mel peame neid eelistama selles alandavas karusellis, selles suures nägude vabas turus.
Näod...näod, mis annavad mõista, et teavad kõike ja ütle mitte midagi. Näod, mis ei tea mitte midagi ja räägivad kõigest. Viisakad ja veenvad näod,plastikast naeratusega.
Kompetentsed näod, mis esimese subjunktiivi juures kokku varisevad.
Enesega rahulolevad, edevad näod, kes pakuvad ennast nagu kulunud litsid.
Vangalnäod, kes vanglat välja ei kannata ja haigeks jäävad.
Näod, kes ilusate fraaside taha peidavad häbiväärse mineviku. Baarinäod, kes ründavad sind tati ja lolluste deliiriumiga.
Parteikoolide küünilised näod, valmis hoopideks allapoole vööd. Näod, kelel on alati vastus valmis ja kelle jaoks ei leia kunagi sobibvat aega, et neid perse saata.
Solidaarsusest ülevoolavad näod.
mafiosode näod, kes maffiaga võitlevad. Kivisse raiutud näod, mis suure autoriteediga lollusi räägivad.
Ei ole enam nägusid, mis kõneleksid julgusest, maapagendusest, võitlustest, vanglast. On ainult ohjeldamatu egoism, kannakinnitamise maania, raha, võim, räigeim ahnus!
Ja te usute, et ideedel on veel mingit tähtsust?
Kõige rohkem teeb mulle haiget näha meie lapsi enneaegse väsimusega sellest, mida nad enam ei leia.
Ja mulle teeb veelgi enam haiget, et see on meie süü. Jah, jätame võib-olla päranduseks normaalse heaolu, aga meil pole õnnestunud pärandada seda, mille nimel oleme unustanud võidelda ja seda, mida oleme unustanud unistada.
Lõplik kaotus? Ei, ei ma ei usu. Kui see on meie reaalsus, siis sellele näkku vaadata ei tee kellelegi halba. Piisab, et mitte lasta lohutamatuse nõmedusel võimust võtta. Mitte-teadlikkus on see, mis tekitab varjatud iiveldust ja tapab volitusega. Kui inmene näeb selgelt oma haigust, ükskõik millist, on tal ka jõudu sellega rammu katsuda.
On tõesti vaja leida julgus, et oma kitsarinnaline egoism maha raputada ja otsida uus kollektiivne entusiasm, võib-olla just nendest haigettegevatest asjadest, tavalisest rahulolematusest, oma eitamistest.
Sest üksainus inimene, kes karjub oma "ei", on hull. Miljonid inimesed, kes sellesama "ei" karjuvad, võivad tõesti maailma muuta.
Mulle teeb haiget maailm
Mulle teeb haiget maailm
Mulle teeb head uskuda,
et usaldus pole kunagi kaduma läinud
et ühtäkki ärkab ilus unenägu
ja taassünnib uue elu vajadus
Mulle teeb haiget maailm
Mulle teeb siiski head illusioon,
et vastuseks on täielik eitamine
ja et sallimatuse väljaelamine
kasvatab kihte ja muutub kooriks
Mulle teeb haiget maailm
Aga raev, mis on meile külge jäänud
on tõendiks, et meid pole nullitud
niivõrd ebainimliku saatuse poolt,
mida me ei saa seda jätta lastelastele
Mulle teeb haiget maailm
Mulle teeb head ainult mõte
et leiame uue utoopia...
maailmaga kakeldes.
Etichette:
itaallased,
ühiskond
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar