Pole oma 19 Itaalias elamise aasta jooksul midagi sellist näinud!
Tänane õppeasutuste üldstreik tõi Rooma muljetavaldava koguse inimesi - õpetajad, õpilased, lastevanemad, õppejõud, üliõpilased...Kogu selle meeleavalduse põhjuseks haridusministri MariaStella Gelmini "koolireform", mis enamusele meelt mööda ei ole. Kasutan sõna "enamus", sest täna mööda Roomat kõndides nägin nii palju rahvast, et ei suuda seda sarnaselt valitsusele kuidagi "vähemuseks" nimetada. Lisaks autoriseeritud rongkäigule, oli linnas veel kaks mitteautoriseeritut, kuna rahvas pidi lihtsalt mitmeks jagunema.
Gelmini reform näeb ette fondide järk-järgulise vähendamise tervele koolisüsteemile 7,4 miliardi euro võrra 3 aastaga, üheainsa õpetaja sisseviimise algklassides ja praeguse 40 koolitunni asemel 24 tundi nädalas ning näeb ette õpetajate vähendamise 130 000 inimese võrra. Ülikoolid tahetakse avada erakapitalidele sihtasutuste näol. Need on valupunktid paari sõnaga.Täpsemat informatsiooni siit (Andestage, kui õigeid termineid pole kasutanud, pikk siinelatud aeg on oma töö teinud). Asjad on muidugi komplekssemad, aga idee on selles, et hariduse pealt ollakse kanged kokku hoidma, samal ajal, kui suutööstusele ja pankuritele ulatatkse alati abistav käsi.
Nüüd, on veel üks omapärane tahk asja juures - demokraatia ei peaks siiski olema võitjakoalitsiooni dikatuur. Berlusconile on aga alati "võim" teise tähendusega olnud. Nagu täna ühest blogist lugesin, ei oska ta vahet teha sõnadel "valitsema" ja "kamandama". Tema jaoks on need miljon inimest Roomas ja (usun) teist sama palju üle terve Itaalia vasakpoolsete poolt ülesässitatud lollidekari. Võib-olla mõned tõesti. Aga kindlasti ei ole igasuguse usutavuse kaotanud vaevu jalgel seisval PD-l enam nii suurt mõjuvõimu. Ainus asi, mis tõesti inimesed väljakule "ässitas" on Berlusconi autoritaarne ning üleolev suhtumine ühte suurde osasse Itaalia kodanikest. Tema tahab näha alamaid, mitte kodanikke. Ja kui keegi ei mõtle samamoodi nagu tema, siis on tegemist lihtsalt arulagedatega, kes millestki aru ei saa.
Gelmini reform näeb ette fondide järk-järgulise vähendamise tervele koolisüsteemile 7,4 miliardi euro võrra 3 aastaga, üheainsa õpetaja sisseviimise algklassides ja praeguse 40 koolitunni asemel 24 tundi nädalas ning näeb ette õpetajate vähendamise 130 000 inimese võrra. Ülikoolid tahetakse avada erakapitalidele sihtasutuste näol. Need on valupunktid paari sõnaga.Täpsemat informatsiooni siit (Andestage, kui õigeid termineid pole kasutanud, pikk siinelatud aeg on oma töö teinud). Asjad on muidugi komplekssemad, aga idee on selles, et hariduse pealt ollakse kanged kokku hoidma, samal ajal, kui suutööstusele ja pankuritele ulatatkse alati abistav käsi.
Nüüd, on veel üks omapärane tahk asja juures - demokraatia ei peaks siiski olema võitjakoalitsiooni dikatuur. Berlusconile on aga alati "võim" teise tähendusega olnud. Nagu täna ühest blogist lugesin, ei oska ta vahet teha sõnadel "valitsema" ja "kamandama". Tema jaoks on need miljon inimest Roomas ja (usun) teist sama palju üle terve Itaalia vasakpoolsete poolt ülesässitatud lollidekari. Võib-olla mõned tõesti. Aga kindlasti ei ole igasuguse usutavuse kaotanud vaevu jalgel seisval PD-l enam nii suurt mõjuvõimu. Ainus asi, mis tõesti inimesed väljakule "ässitas" on Berlusconi autoritaarne ning üleolev suhtumine ühte suurde osasse Itaalia kodanikest. Tema tahab näha alamaid, mitte kodanikke. Ja kui keegi ei mõtle samamoodi nagu tema, siis on tegemist lihtsalt arulagedatega, kes millestki aru ei saa.
Itaalia haridussüsteem vajab tõesti reformi, aga seda ei saa teha sellisel häbematul viisil ,mitte kedagi asjaosalistest kuulates, ilma arutluseta parlamendis ning dekreedi kaudu.
1 kommentaar:
Ti ringrazio di cuore per esserti segnalata come mia letttrice, ti saluto e spero di conoscerti meglio, ciao e a presto.
Postita kommentaar